Lugeja kiri

 (7)

Lugeja kiri
Foto: Sven Arbet, Maaleht

President tõstatas oma aastapäevakõnes muu hulgas
järgmised küsimused. Mis meist saab, kui inimesed kolivad Eestist mujale? Mis saab elust maal, kui sinna jääb aina vähem inimesi?

Asustuse püsimisel Eestis on kaks olulist faktorit: töökohad ja kodulähedane hariduse saamise võimalus.

Ühiskonnale tulu toovaid töökohti loovad ettevõtjad maapiirkonnas ainult siis, kui neile on seal olemas tööjõud. See tähendab, et meie külad, alevid ja väikelinnad on asustatud ning olulistesse keskustesse pääseb hõlpsalt. Tänane ühistranspordisüsteem aga eirab sageli tööl käiva inimese vajadusi. Näiteks on hommikul ja õhtul keeruline minna tööle bussi, rongi vm ühissõidukiga, nii et saaks ka lapsed enne lasteaeda või kooli viia. Ka õhtul on teekond töökoht–lasteaed–kodu–pood ühissõidukitega sageli väga ajamahukas või võimatu. See peaks aga peamistes tõmbekeskustes ettevõtluse soodustamiseks olema lihtne. Riigi huvi peaks olema tagada esmajärjekorras ühistransport neile, kes käivad tööl ja maksavad makse.

Vaid oma mätta otsast

Praegune haridusasutuste sulgemise idee võib anda rahalist kokkuhoidu. Aga see mõjub paljudes kohtades hävitavalt Eesti asustusele. Kooli sulgemine mõnes külas on alati viinud noorte perede ärakolimiseni ja küla hääbumiseni. Üksikud järelejäävad kodukoha fännid aga ei taga asustuse püsimist maal. Kui pole noori, pole ettevõtlusperspektiivi. Kui pole seda, kaotavad sissetuleku ka vanemad inimesed. Nii on küla määratud hääbuma. Huvitaval kombel on siin haridusasutuste sulgejad tegelenud teemaga vaid oma mätta otsast.

See on vastuolus ka meie riigi julgeoleku tagamisega. Asustamata alade levik viiks ju meie kontrolli kadumiseni oma riigi territooriumi üle. Jah, kindlasti on kallis koole üleval pidada, aga võrreldes kooli taastamisega on asustuse taastamine maal peaaegu võimatu.

Õnneks on veel aega teha kõike teisiti. Veel on võimalik mõista, et kool hoiab üleval küla, alevit või alevikku. Gümnaasium aga tagab väikelinna püsimise väikelinnana. Kodust ära rännanud noorel ei ole enam sidet kodukandiga. Temast saab pealinlane või maailmakodanik.
Ühistranspordi toimepiirkonnakeskseks muutmine ja koolivõrgu hoidmine on riigi toimimise aluste hoidmine.

Kaur Lass
planeerimisekspert

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare