Lugejakiri: Kutseharidus olgu päris tasuta
Kutseharidusreform seadis eesmärgiks, et vaeste perekondade lapsed saaksid koolis ameti ja hakkaksid tööle.
Kui 2000. aastal maksis kutseõppur ühiselamukoha eest sümboolsed 50 krooni (3,2 eurot), siis praegu tuleb viieruutmeetrise elamise eest Tartus välja käia 50 eurot ja Tallinnas umbes 70 eurot. See teeb 10 eurot ruutmeetri kohta.
2008/09 katkestas õpingud 17,9% (5565 õpilast) õpilastest, kuid 2011/12 juba 19,8% (6213). Õpingute lõpetamise kolm peamist põhjust on majanduslikud raskused, vale eriala valik ja nõuetele mittevastavad võimed.
Kutsekoolis õppimine nõuab lapsevanemalt iga kuu 150–200 euro välja käimist.
Eesti vajab kutsehariduse saanud noori inimesi. Ühiselamu võiks olla põhikooli baasil õppija jaoks tasuta ja tuleks pakkuda õppuritele päevas kolme toidukorda, siis poleks põhjust kurta, et Eesti riigis valitseb tööjõupuudus.
Riik teenib igal õppeaastal kutseõppurite pealt ühiselamuüüriga ligikaudu 20 miljonit eurot, kuid selle tõttu katkestab õpingud iga viies õpilane. Ametiõppe lõpetavate noorte arvu silmas pidades oleks targem, kui riik pakuks ka päriselt tasuta kutseharidust.
Kutseharidusreform seadis eesmärgiks, et vaeste perekondade lapsed saaksid koolis ameti ja hakkaksid tööle.
Kui 2000. aastal maksis kutseõppur ühiselamukoha eest sümboolsed 50 krooni (3,2 eurot), siis praegu tuleb viieruutmeetrise elamise eest Tartus välja käia 50 eurot ja Tallinnas umbes 70 eurot. See teeb 10 eurot ruutmeetri kohta.
2008/09 katkestas õpingud 17,9% (5565 õpilast) õpilastest, kuid 2011/12 juba 19,8% (6213). Õpingute lõpetamise kolm peamist põhjust on majanduslikud raskused, vale eriala valik ja nõuetele mittevastavad võimed.
Kutsekoolis õppimine nõuab lapsevanemalt iga kuu 150–200 euro välja käimist.
Eesti vajab kutsehariduse saanud noori inimesi. Ühiselamu võiks olla põhikooli baasil õppija jaoks tasuta ja tuleks pakkuda õppuritele päevas kolme toidukorda, siis poleks põhjust kurta, et Eesti riigis valitseb tööjõupuudus.
