Lugejakiri: Ülepingutatud nõuded

Eesti ametnikud esitavad sageli ülepingutatud nõudeid, viitavad Euroopa Liidu normidele ning laiutavad käsi: mida meie saame teha, kui Euroopa Liit sedasi nõuab. Veeteede amet on aga astunud sammukese veelgi kaugemale.

Nimelt nõuab kapten Rene Sirol, ameti peadirektori asetäitja meresõiduohutuse alal kõikide väikelaevandusega seotud veeteede, laevateede, sadamate sissesõiduteede, läbipääsude jms minimaalseks laiuseks 20 meetrit ja minimaalseks sügavuseks kaks meetrit.

Selline norm, mis enamiku Eesti väikesadamate poolt (sh Tallinna vanasadama jahisadam) täna täitmata, ei tulene ühestki Eestis kehtivast seadusest. Seetõttu on võetud aluseks Soome merendusadministratsiooni soovitusliku iseloomuga laevateede projekteerimisjuhend.

Vastuseks Euroopa Komisjonile esitatud selgituspalvele saabus seisukoht Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase büroo esindajalt Max Strotmannilt, et EL-is puudub regulatsioon, mis sätestaks, et Euroopa Liidu veeteed peaksid olema vähemalt 20 meetrit laiad ja 2 meetrit sügavad.

Kui Eesti veeteede ametil oleks voli ka 240 km pika, Atlandi ookeani ja Vahemerd ühendava Canal du Midi üle, muutuks viimane peagi seadusvastaseks. Nagu ka mitmed Vahemereäärsed sadamad, kuna nad ei vasta eestlaste poolt esitatud laius- ja sügavusparameetritele. Nimelt on Canal du Midi laiuseks kõigest 5,45 ja sügavuseks vaid 1,5 meetrit. Enamik mereriigi Suurbritannia väikesadamaid (ka praktiliselt kõik Londoni väikesadamad) muutub sel juhul püksirihma joonlauana kasutava Kihnu Jõnni arvates ebaturvaliseks. Kui juba soomlastelt õppida, siis sulatagem Veeteede Amet ja Maanteeamet soomlaste eeskujul efektiivseks, läbipaistvaks ja võimekaks Transpordiametiks, mis suudab navigeerida igal teel.