Olen juba mitu aastat pidanud lugema Eesti ajakirjandusest retoorikat, et minu teadustöödes esitatud seisukohad on enam kui kahtlased ja et nii ei saavat hoopiski üht või teist küsimust käsitleda. Kui selliseid seisukohti esitab mees tänavalt pole selle mingit mõtet reageerida, kui seda teeb mõni Pedagoogikaülikooli professor, Tartu ülikooli õppejõud või ajakirja Akadeemia endine peatoimetaja, siis see tekitab minust tõelist hämmastust.
Teadusmaailmas käib reeglina nii, et mingeid väiteid või fakte püütakse teiste väidete või faktide abil argumenteerides ümber lükata. Ja siit soovitus: kui Ain Kaalep ja teised tema sarnased pole suutelised argumenteeritult polemiseerima, siis ei maksaks sarnaseid kilde pilduda.
Magnus Ilmjärv
Teaduse tippkeskused tegutsevad ühiselt
Eesti teaduse tippkeskuste (ETT) moodustamine algas aastal 2001 ja möödunud aastal kinnitas tollane Haridusministeerium rahvusvahelise evalvatsiooni alusel Eesti tippkeskuste nimekirja aastateks 2002-2006. Tippkeskuste väljaselgitamine on toimunud vastavuses Euroopa Liidu teaduspoliitikaga, et kindlustada ning väärtustada teadusuuringute kõrget taset. Tänased Eesti teaduse tippkeskused haaravad arstiteadust, arvutiteadust, Eesti kultuurilugu ja folkloristikat, keemilist füüsikat, kvantkeemiat, käitumisteadust, materjaliteadust, mehaanikat, molekulaar- ja rakubioloogiat, tahkisefüüsikat ja ökoloogiat. ETT panus nii teaduse arendamisel üldse kui ka Eesti probleemide lahendamisel on olnud tõhus. ETT osakaal moodustab tubli poole Eesti kõikide sihtfinantseeritavate teemade arvestuses ja tulemuslikkuses.
5. veebruaril k.a kogunesid ETT esindajad nõupidamisele ja moodustasid ETT ühenduse, et üheskoos jätkuvalt ja sihikindlalt arendada teadust Eestis. ETT on veendunud, et Eestis kehtivad teaduse finantseerimise printsiibid on õiged ja vastavuses Euroopa Liidu teaduspoliitika fundamentaalsete põhiseisukohtadega. Meie ei pea võimalikuks nende printsiipide muutmist. Samas pole teadusuuringute rahastamisel kasutatud veel kõiki võimalusi ja instrumente – nii on praktiliselt kasutamata seaduses sätestatud riiklikud programmid, sealhulgas teaduse infrastruktuuri arendamiseks. Ilmselt on vaja luua teaduse rahastamiseks täiendavaid võimalusi, mitte aga administratiivselt ümber jaotada olemasolevaid, nagu see juhtus 2003. aasta teaduseelarve koostamisel. Haridus- ja teadusministri 17. jaanuari käskkiri sihtfinantseerimise jaotamiseks eiras Eesti seadusi. ETT ei saa nõustuda tekkinud olukorraga, mis on vastuolus teaduse finantseerimise põhimõtetega Euroopa demokraatlikes riikides. ETT, kuhu on koondunud oluline osa Eesti teaduskompetentsist, saab ühendusena olla partner nii seadusandjale kui ka kõigile teistele institutsioonidele ja teadlaskonnale raskuste ületamisel Eesti teadussüsteemi edasisel arendamisel.
