“Ühendriikides kasutatakse mõistet affirmative action – “tasakaalustamispoliitika” oleks kohmakas eesti vaste, soome tasa-arvoistavat toimet kõlab paremini...,” kirjutas Andrei Hvostov Ekspressis.

“Igas keeles on väljendeid, mida muis keeltes nii tundlikult väljendada ei saa. Kuidas ilma olulist varjundi-vinti kaotamata tõlkida eesti keelde inglise sõna sophisticated (hispaania sofisticado, prantsuse sophistique jne)? Soomekeelne sõna tylsää väljendab märksa efektsemalt seda, mida eestikeelne “igav” või “tüütu” mitte,” leidis Kadri Kõusaar samas.

Kas kaks sellist kommentaari eesti keele aadressil ühel päeval ja ühes lehes pole mitte liig? See näitab keeletaju puudumist ning võimetust eesti keelt kasutada. Muukeelsed vasted võivad ju põnevad olla, kuid vastavat keeleruumi lõpuni valdamata ei ole võimalik väita, et soomlased ise oma tylsää sõnaga õnnelikud oleksid. Tegelikult ongi meil piisavalt sõnu, mida soomlased oma keelde tahaksid...

Ja nüüd “juudileinapäev”! Kui sõna mullu 4. oktoobri Arkaadia uudissõnakonkursil välja käidi, polnud selles midagi keelatut. Aga kui Ivan Orav, taevas hoidku, seda kasutama juhtub, siis on äkitselt kuri karjas! Tegelikult on see viimase aja üks parim sõnaleid ning ka juudi kogukonnal ei tohiks midagi selle vastu olla. Holokaustipäeva tähistades ei saa paljud aru, millega tegemist ning ei vaevu seda ka välja uurima.

Juudileinapäeva puhul on aga kõik iseenesestki selge.

Markko Märtini kaardilugeja Michael Park on muuseas hetkel viimane, kuid mitte ainuke inglane, kes väidab, et eestlased valdavad inglise huumorit vaat et pareminigi kui inglased ise. Seega pole mõtet häbeneda seda, mis meie kultuurile omane, teisisõnu iseenda ja teiste vaatlemist läbi kerge iroonia, milles tegelikult puudub pahatahtlikkus.

Jaan Murdla

Maksud ja valimised

Maksud on kujunenud üheks oluliseks valimisvõitluse vahendiks. Eestis on jõutud isegi nii kaugele, et astmelise tulumaksu propageerijaid nimetatakse rahvusliku majanduse põhjalaskjaks. Tegelikult on maksud ühiskonna arengutaseme, sotsiaalse stabiilsuse ning patriotismi avaldumise üheks indikaatoriks.

Meile tuntud tulumaksu ajalugu ei ole kuigi pikk. Sai alguse Inglismaal 1798.aastal. Sooviti riiki mobiliseerida Napoleonivastaseks võitluseks. Riigi ühisvajaduseks osutatud panus näitas patriootlikkuse astet. Jõukamad soovisid mitte sõnades, vaid ka praktikas kinnitada oma suuremat ustavust riigile ning rakendasid astmelise tulumaksu. Hiljem tuli küll tagasilööke, kuid astmelise tulumaksu idee püsib tänini.

Kokkuvõtteks võiks aga öelda, et reklaam, kus Edgar kaotab ja väiksepalgaline võidab, on tegelikult bluff seni, kuni linnavalitsus ja riigikogu maksumaksja rahast endale takistamatult suuri palku joonistavad. Hoopis tõsisem hinnang kehtivale proportsionaalsele tulumaksule ning selle kaitsjatele on see, et Eesti uusrikkad on keskmisest kodanikust vähem patriootilised ning elavad tuleviku suhtes ühepäeva-mentaliteediga.

Enn Uusen, professor