Eesti valitsus tegi omal ajal õigesti – alustas presidendi ametiraha Venemaalt tagasi nõudmist kultuuriväärtuse tagastamisena, mitte valesse valdusesse läinud sõjasaagina. See sõbralik ettepanek andis Vene valitsusele võimaluse lahendada delikaatne probleem avalikkuse teravdatud tähelepanu vältides. Kuna Vene pool ei ole soovinud seda küsimust niimoodi lõpetada, siis tuleks Eesti valitsusel käituda vastavalt olukorrale: läheneda probleemile sisuliselt, see tähendab – poliitiliselt.
Sellepärast on minister Urmas Paetil õigus, kui ta ei pea otstarbekaks uuesti tõstatada küsimust kultuuriministeeriumi kaudu. Presidendi ametiraha tagasinõudmisega peab tegelema välisministeerium või veel kõrgemad institutsioonid, et saavutada tagastamine. Ajalugu on tuhandekordselt tõestanud, et Eesti ühepoolne järeleandlikkus ei vii kompromissile ega parenda suhteid Venemaaga, vaid ainult provotseerib teist poolt uutele sammudele meie vastu.
Peep Reinas, Kohtla-Järve
Ka rongisõitja vajab WC-d
Mind ajendas kirjutama proosaline põhjus – WC olukord Balti jaamas. Läksin viimasele, kell 21.15 väljuvale Aegviidu rongile. Enne rongile minekut otsustasin kasutada WC-d.
Ja mis selgus – Balti jaamas on selline asutus õhtul ja öösel kinni. Õhtul on avatud puhvet, alkoholi müügipunkt koguni 24 tundi. Kas tõesti arvatakse, et viimaseid asutusi külastavad inimesed ei vaja WC teenuseid? Vajavad muidugi, aga kuna WC on kinni, kasutatakse igasuguseid nurgataguseid, reostades Tallinna südalinna.
Kui elektrirongis väga viisakas klienditeenindaja soovitas äärmisel juhul kasutada kahe vaguni vahekäiku (kus tema sõnade järgi vahel ikka käiakse), sai minu mõõt täis. Õnneks polnud mu olukord nii äärmuslik.
WC-sid on hakatud likvideerima ka vahejaamades. Kui nn teivasjaamades (Kulli, Parila, Vikipalu) pole neid kunagi olnud, siis hiljuti lammutati WC Arukülas ja Kehras, kus see oli linna ainus avalik WC. Aegviidus on WC veel alles, kuid ilma uste ja akendeta.
E. T., Aegviidu
Eesti rahva usulisest meelsusest
Viimasel ajal on palju räägitud usuõpetuse sisseviimisest koolidesse. Vello Salo kirjutas, et kolmandik eestlasi suhtub usku positiivselt, teine kolmandik on neutraalne. Päris ateiste on väga väike protsent, seega siis “häälekas vähemus”.
Hiljuti sattus mu kätte Saksamaal Lüneburgis ilmuva ajakirja Adventecho 2000. aasta augustinumber. Selles on ära toodud Saksa Bundestagis kristlastele antud võimalused. Riigipäeva hoones on üks tuba kõigile neile, kes soovivad osa võtta palvusest. Palvusest osavõtt onn kõigile vabatahtlik.
Artikli autor, Bundestagi saadik Frank Hempel kirjutab: “Mulle tuleb kasuks, et ma reede hommikul koos teiste kristlastega erinevatest fraktsioonidest palvushommikueinest osa võtta tohin. Jumala sõna juures leiame siin vajaliku sisemise stabiilsuse ja saame uut energiat igapäevaseks tööks.”
Olen veendunud, et ka meie parlamendisaadikud kristlaste palveid maa hüvanguks vajavad.
Voldemar Viirsalu, Valga
