Lugesin 15. septembri Päevalehest artiklit “Meri sarjas eurovastaseid”, kus on öeldud, et Viimsi koolimajas hääletanud Lennart Meri lausus: “Ükski inimene ei lähe elades lollimaks, välja arvatud need, kes täna hääletavad tõenäoliselt Euroopa Liidu vastu.”
Olen sellisest avaldusest sügavalt nördinud. See, et ta on kunagi olnud president, ei anna talle õigust solvata üle 30% hääletamisest osa võtnud inimesi.
Juhul kui Lennart Meri ei palu avalikult nende inimeste ees vabandust, siis kaeban ta kohtusse (kuna ta solvas ka mind kui EL-i astumise vastu hääletanut).
Rudolf Polman, Tallinn
Võtke auto ära!
Tegelen põhitöö kõrvalt autojuhtide liikluskoolitusega alates 1962. aastast. Kaugetel aegadel koostasin loengupidamiseks konspekti, kus on lõik ka asjakohasest ajaloost. Muidugi Vene impeeriumi omast, sest aeg oli selline.
Esimese “liikluseeskirja” Venemaal kehtestas Ivan Julm. Keelati Moskva tänavail kihutada galoppi. Eksinud kutsareid peksti, omanikke trahviti.
1683. aastal keelas Peeter I tõllasõidu hobuse seljas istuva kutsarita. Sellega püüti ära hoida jalakäijate peksmist pika piitsaga.
1730. aastal piiras keisrinna Anna kiirust. Karistused – kerge piitsutamine, raske piitsutamine ja sunnitöö. Olukord ei paranenud. 1732. aastal seadustati surmanuhtlus inimohvriga liiklusõnnetuse eest. Ka see eriti ei mõjunud.
Kavalamaks osutus tsaarinna Jelizaveta, kes 1742. aastal kehtestas seaduse, mis lubas liikluseeskirja rikkuja hobused ja rakendid konfiskeerida. See mõjus ja olukord paranes.
Kas ka meie ei saaks siit midagi kõrva taha panna? Arvan, et saame: konfiskeerida või panna karistusaja lõpuni sõiduk tasulisse parklasse. Sõiduk, mille roolis oli joobnud juht, vaatamata sõiduki kuuluvusele.
Jaan Taklaja, Saue
Planeetide tõmme
Käes on astroloogide kõrghetked: Marss oli äsja suures vastasseisus, ennustada saab nii paksu kui vedelat. Veendumus, et planeedid mõjutavad elu Maal, põhineb asjaolul, et inimene ei suuda oma meeltega tajuda taevakehade tõelist suurust ja nendevahelisi vahemaid maailmaruumis.
Aga vähendame mõtteliselt Päikesesüsteemi 6 333 000 000 korda, siis kõdub Päike jalgpallisuuruseks keraks (läbimõõt 22 cm). Sellises mudelis tiirleks 24 m kaugusel jalgpallist vaevumärgatava hallitusega kaetud liivatera läbimõõduga 2 mm. See on Maa, hallitus sellel aga elusloodus. Suurim planeet Jupiter oleks siis 23-millimeetrine kerake, mis on Päikesest 127 m kaugusel. Kaugeimat planeeti Plutot kujutaks 0,4 mm tolmukübe, mis liigub ümber Päikese-palli keskmiselt 725 m kaugusel.
Võrreldes nende kaugustega, on 0,5 mm läbimõõduga Kuu Maale lähedal: ainult 6 cm kaugusel. Sellest tulenebki asjaolu, et peale Päikese on Kuu ainus taevakeha, mis tõepoolest mõjutab mingil määral Maal toimuvat (tõus–mõõn). Ülejäänud taevakehade mõju meeltega tajutav märkamine eeldab suurt fantaasiat.
Meid hirmutav ühemillimeetrine Marss oli hiljutise suure vastasseisu ajal Maast 8,8 m kaugusel. Nii lähedale tuleb Marss aga harva, umbes iga 16 aasta järel. Tavalise vastasseisu ajal (need korduvad 2 aasta ja 7 nädala järel) on vahekaugus enamasti tunduvalt suurem (meie mudelis kuni 16 m). Tänavune suur vastasseis oli eriline, sest Marsi-tera tuli Maa-terale mõne sentimeetri lähemale kui kunagi varem inimtsivilisatsiooni ajaloos.
Arutagu nüüd lugeja ise, kui suurt mõju need hiigelkaugustel tolmukübemed üksteisele võiksid arendada. Enam-vähem kogu Päikesesüsteemis toimuva määrab ära Päike, planeetide mõju üksteisele on üliväike.
Esko Vaap, insener
