18.–21. septembrini Lätis Siguldas peetud üheksa Läänemeremaa reservohvitseride organisatsiooni iga-aastasel ühisseminaril “Baltic Talks” levis Balti riikide kaitseministeeriumide arusaam, et armeede reformimise põhisisu on ajateenijate teenistusse kutsumise lõpetamine. Olles reservohvitseridena “kahekordsed kodanikud”, tunnetame teravalt selle suundumusega kaasnevat ohtu kodanikukasvatusele, patriotismile, rahva kaitsetahtele ning meie riikide kaitsevõimele.

Toetame igati NATO-ga ühinemisega kaasnevat kaitsevägede reformimist. Rõhutame, et NATO kriteeriumide täitmine ei nõua meilt ajateenistusest ja reservväest loobumist, meie rahvuslike kaitsejõudude ümberformeerimist elukutseliseks palgaarmeeks ning totaalkaitse põhimõttest loobumist.

Üldisest ajateenistusest ja totaalkaitsest loobumises näeme kasvavat otsest ohtu meie riikide sõltumatusele ja rahvuslikule julgeolekule. See plaan vääraks ka meie kodanikuühiskonna kui terviku edasist arengut.

Leitnant Heino Piirsalu, Eesti Reservohvitseride Kogu,

kolonel Juris Dalbinš, Leedu Reservohvitseride Assotsiatsioon,

kolonelleitnant Jonas Kliauza, Läti Reservohvitseride Assotsiatsioon

Apteegi klienditeenindusest

Rõõmu tundes väliste muudatuste üle, mis viimasel ajal apteekides on toimunud, seadsin sammud Kadrioru apteeki. Interjöör oli kaunis, tütarlaps leti taga aga peaaegu umbkeelne. Retsept, mille neiule ulatasin, kadus kohe leti taha ja asemele sain viis kümnest tabletist koosnevat lehte koos hinnaga, mis oli ainus info selle ravimi kohta. Ei ühtegi sõna arsti korraldustest retseptil, millest ma ju ilma jäin, sest apteek jättis selle endale!!!

Julgesin mainida, et olen rootsi farmatseudina tegelenud sellise tööga mitmetes apteekides nii Euroopas kui ka USA-s ja et selline teenindamine on ülimalt ehmatav. Kohe ilmus letile pakend vajaliku informatsiooniga, pakuti võimalust retseptist isegi koopia saada.

Kuhu on kadunud apteekide võrgu ülikiires laienemises kliendi turvalisus? Mida igal pool lääneriikides on kliendil õigus apteegilt nõuda, sellele pole sotsiaalministeerium vist veel mõelnudki.

Nii näiteks peaks iga retsepti nõudev ravim olema varustatud etiketiga, millel seisab:

– kliendi nimi ja isikukood

– ravimi nimi ja tugevusaste

– ravimi toime ja annustus

– retsepti kirjutanud arsti nimi ja apteegi nimi, kust ravim ostetud

– farmatseudi initsiaal, kes ravimit kontrollinud ja selle eest vastutab

- ravimi väljastamise päev.

Apteegiäri põhimõte pole ju ainult raha teenida, vaid kindlustada kliendile vajalik info. Apteegiteenindus peaks olema kättesaadav ka riigikeeles.

Erle Sergo, South Carolina, USA

Tervisehäda ei paljastata

Kommentaariks Agne Naruski artiklile “Uut töötajat ootab tervisehädade paljastamine” (EPL, 19.9) lisame, et tervisekontrolli peavad läbima ainult need, kelle töökeskkonna ohutegurid või töölaad võivad kahjustada tervist.

Mitte ükski seaduse ja määruse säte ei nõua, et uus töötaja peaks läbima tervisekontrolli lihtsalt sellepärast, et ta on uus töötaja. Ka uus töötaja peab läbima tervisekontrolli siis, kui tema töölaad või töökeskkonna ohutegurid võivad tervist kahjustada. Kontrolli peaeesmärk on teha kindlaks, kuidas saab töötaja tervist kahjustamata teda tööl paremini kasutada.

Tervisekontrolli otsus ei sisalda töötaja terviseseisundit puudutavaid andmeid. Tervisekontrolli otsus ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks. See on vaid töötervishoiuarsti hinnang töökeskkonna ja töökorralduse töötajale sobivuse kohta.

Tiit Kaadu, sotsiaalministeeriumi tööosakonna juhataja