Viiekümne nõukogude aastaga sai meie elu lahutamatuks osaks lasteaed. Valdav osa lapsi on selle läbi teinud. Aga kui hakata analüüsima, tundub lasteaed olevat üleliigne asi.
Lasteaialapsed on kodustest palju haigemad. Suures 25-liikmelises rühmas neile midagi ei õpeta. Nagu kasvatajad väljenduvad, saab nii paljusid korraga vaid karjatada.
Kui päeval on lapsed aias, on kodud tühjad. Õhtul on lapsed kodus ja aiad tühjad. Kui laps jääb haigeks, puudub ema töölt ja lasteaiakoht, mille eest riik maksab kahe tuhande krooni ringis kuus, on tühi. Majanduslik kahju missugune.
Samas ei oska noored ja kogemusteta vanemad laste õppimisvõimet hästi ära kasutada. Selleks on ikkagi tarvis vastava õpetuse saanud sünnipäraste eeldustega inimesi. Seega peaks olema õige selline kasvataja koju saata (kutsuda), kes oskab, tahab ja suudab lastega tegeleda, neid kasvatada. Kui riik maksab igale lapsele aias peale paar tuhat krooni, siis ta peaks maksma sama palju koju jäävale lapsele. Kodus saaks see raha palju paremini ära kasutatud kui lasteaias. Kolme-nelja lapse puhul saaks vanemad maksta kasvatajale korralikku palka.
Rahvastikuministri Büroo egiidi all on valminud rahvastikupoliitika strateegia. On ette nähtud, et 3–6-aastastest lastest käib lasteaedades 90%, 1–3-aastatest 33%. Alla aastaste laste kohta nähakse ette üks kasvataja neljale lapsele, kuni 2-aastastele kuue lapse kohta, kuni kolme aastani kaheksa lapse kohta ja üle 3-aastastele üks kasvataja viieteistkümne lapse kohta.
Kõik see maksab palju ja lastevaenulik oleks ikkagi. Ma ei taha olla neobolsevik ja maha lammutada lasteaedade süsteemi. Peaks katsetama, et leida lastekasvatamiseks parimad või-malused. Praegune süsteem tundub olevat ajast ja arust – tekkis ta ju juba 18. sajandi teisel poolel koos suurtööstusega.
Aadu Rast
Ivan Orav ja Ivan Orrav
Ivan Orav on Andrus Kivirähu geniaalne väljamõeldis. 15. juuli Eesti Ekspressist võis lugeda, et Orav eksisteeris ka tegelikkuses, oli Tõstamaal köster.
Lisaksin sellele, et juba enne Kivirähu sündi tülitas Tartu ajalehes Edasi lugejaid oma purupunaste artiklitega vana revolutsionäär Ivan Orrav. Et selline isik reaalselt eksisteeris, tunnistavad samas ajalehes 1990. aastal ilmunud surmakuulutused.
