Lugejate kirjad
Eesti Päevalehes oli 22.09 jälle juttu riigikogulaste palkadest, mille aluseks on praeguse süsteemi järgi presidendi palk ning mis tarbijahinnaindeksist sõltuvalt kõigub üles-alla. Kas kõikumine on ikka põhiline probleem? Eesmärk peaks olema ju väikese riigi parlamentaarse juhtimise kulude vähendamine? Seda saaks kas kogu koosseisu vähendades või siis seda „joont” madaldades, mille ümber palkade kõikumine toimub!
Kuuldub hääli, et praegu on uute valimisteni vähe aega ja üleval on palju olulisemaid teemasid. Eiki Nestor rõhutas, et praegust palgasüsteemi hakatakse arutama siis, kui kõik fraktsioonid on nõus ja leitakse lahendus, mis kõigile sobib. Aga rahvas on ju igati nõus, et juhtimine peab vähem kulu tegema. See, julgen küll väita, on rahva ühissoov! Ja rahvas on valinud kõiki fraktsioone.
Kõige rohkem ärritab mind mantra, et „riigikogu saab muuta üksnes järgmise parlamendi koosseisu palgasüsteemi”! Kõigepealt peaks alustama selle seaduse muutmisest! Praegune seadus ei lase positiivset palgasüsteemi iialgi välja töötada, sest kuidas võimul oleval riigikogul sobib järgmisele „käkki keerata” ehk vähendada palgamäärasid?
Eha Nõmm
Aastatel 1960–1987 toimus marsruudil Tallinn–Keila–Tallinn 21 korda võistkondlik suusamaraton. Võistkond pidi koos lõpetama ja sageli olid võistkonnaliikmed omavahel kummipaelaga ühendatud.
Võistkondliku suusamaratoni tava lõppes 1987. aastal, kui ajad hakkasid muutuma ja algasid lumevaesed talved.
Tänapäeval on sellele alale raske kohta leida, sest juurde on tulnud palju uusi spordialasid. Aga proovida ometigi võiks. Kel asja vastu huvi, võtke ühendust: marek53@hot.ee
Marek Vahula
