Luup hävitab inimesi

Ajakirjanik Raivo Palmaru on artiklis "Vägivalla pikk vari" (Luup, 31.05.) esitanud versiooni, et 1990. aastal mõrvas praost Harald Meri ja Valve Kleini toonane abiõpetaja Arne Hiob. Tartu Ülikooli usuteaduskonnale ei ole sugugi ükskõik, kes on tema üliõpilased ja töötajad, samuti ei ole ükskõik, kuidas neid avalikkuse ees valgustatakse. Nimelt õpib magister Arne Hiob usuteaduskonna doktorantuuris ja töötab samas ka õppejõuna.

Usuteaduskond peab kirjutist kõlbeliselt vastutustundetuks, sest see teeb Hiobist võimaliku roimari. Keegi ei tea senini, kes tappis Harald Meri ja Valve Kleini. Tõendite puudumisel ja ilma süüdimõistva kohtuotsuseta on Luubis ilmunud mõrvakahtlustust sisaldav artikkel inimesele ja tema perekonnale moraalselt hävitav ülekohus. On hämmastav, et ajakirjanik söandab inimest avalikkuse ees tembeldada kahtlusaluseks, samas kui prokuratuur ja uurimisorganid ei pea võimalikuks teda kahtlustada ega süüdistada.

Lubamatu on Hiobi diagnoosi avaldamine ajakirjanduses. Häbi arstile, kes selle lekitas. Häbi Palmarule, kes seda kasutas ühe nn argumendina oma artiklis. Palm-aru kirjutis koosneb vaid oletustest ja kahtlustustest ning võimalik ka, et rajaneb autori isiklikel veendumustel. Tulemusteta jäänud uurimise puhul on kerge kahtlusi ja eelarvamusi levitada. Eriti hõlbus on seda teha end soliidseks pidavas väljaandes, mis peaks ometi hoolikalt jälgima ajakirjanikueetikast kinnipidamist.