Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad…

Eesti peab endale sügavalt silma vaatama, et omaenda parimaid sallimatusega mitte ära peletada.

Olen üks neist paljudest eestlastest, kes on läinud võõrsile kogemusi ja haridust omandama. Läinud selleks, et õppida ja avastada ning hiljem rakendada omandatud teadmisi ja kogemusi seal, kus minust võiks potentsiaalselt kõige rohkem kasu olla – Eestis.

Erinevalt mõnestki teisest kaasmaalasest väljarännanust ei olnud mul Eestist lahkudes kodumaaga mingit kana kitkuda. Ei olnud solvumist, pettumust ega trotsi madalate palkade, kehva kliima, tigedate naabrite ega „halva elu” pärast. Paraku on viimase aasta-paari jooksul tugevasti kõikuma löönud minu usk sellesse, kas kodumaa kunagisest natuke targemat, avarama silmaringi ja tutvuskonnaga mind enam nii väga tagasi ootabki.