Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
10.01.2018 20:02
1970-ndatel rajatud Allan Murdmaa Maarjamäe Memoriaal on maastikukompleksina täiesti unikaalne, see tuleb võtta kaitse alla, mitte kaaluda võimalusi selle lemmutamiseks, kirjutab arhitekt Toivo Tammik.
---
Tammik võiks lemmutada kuskil mujal.
Anonüümne kommentaar
10.01.2018 20:14
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "juku" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
10.01.2018 20:17
See oleks võinud jäädagi selliseks unustatud falloseks kuni kokku kukub.
Kompleks, kus keegi ei käi. Seegi on unikaalne.
Nüüd on "vabastajad" taas tagajalgadele aetud ja R-kioski aktsiaid ma praegu ei ostaks.
10.01.2018 20:18
Mida see lagunev monstum seal symboliseeib? NSVL okupatsiooni tegemisi Maarjamaal! See tuleks teha ymber ning kohandada rahvuslikuks kompleksiks

. Seda maad ei saa anda arendajatele ,sest need peksavad selle kaldapealse kohe odavaid kortermaju tais ning myyvad hingehinnaga maha.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    10.01.2018 22:36
    Piss off pops!
    Mida tead sina uriinisipelgas minu varalisest seisust või mida arendusprojektidest , projekteerimisest ja ehitusmaterjali tööstusest?
    Arendused muide on kõik odavad, see on ehitaja eesmärk-kasutada võimalikult odavamaid stereotüüpseid materjale ning teenida m2 pealt võimalikult rohkem kasumit. See on materiaalne fakt! Ahnus on siinkohal võlusõna!

    Juba praegu ootavad teatud kodanikud seda,et saaks nendele kruntidele käpa peale panna ja sellel ei saa lasta juhtuda. Seda oksearhidektuuri on juba terve Pirita tee kaldapealne täis, midagi peab jääma röövkapitalismi haardest väljapoole. Sinna peaks kerkima rahvuslik vabadusobelisk, mis meenutab kõiki Eesti vabaduse ees võidelnuid. See peaks olema kõrge mida kaugele merele näha..
    Praegune pompöösne hullu nõukogude hobuse unenägu laguneb igast otsast ega sobi Tallinna rannajoont ilmestama.
    10.01.2018 23:05
    Maha võiks selle võtta jah aga mingeid karpe ei tohiks lasta sinna juurde tega. Pigem äkki lasta T.Kangrul oma Kalevipoeg sinna panna, mis merelt näha oleks kui merre ei sobinud. Aga mingitele euroopa härradele miljonivaate pärast plastikkarpe lasta ehitada ei tohiks. Need arendajad saavad kindlasti korraliku kõbina kontole ja "ARENDAVAD" seal oma lasnamäelikku tarbekonsti, mida on eespool juba ju ka näha (TV1 maja poole vaadates ja Lauluvälja kant).
    See, et siin suur omakasu ja isiklik huvi mängus on , on siililegi selge. Samas peaks sõna võtma ka muinsuskaitse ma leian, et loodav ei varjaks Maarjamäe ajaloolist krahv Orlovi lossi ja sealset muuseumi, mis sellest ogast paremale jääb. See vääriks küll säilimist.
    11.01.2018 00:31
    Seda maksumaksja raha ei ole tõesti kuhugi mujale investeerida kui järjekordse uue puusliku püstitamiseks.
10.01.2018 20:20
Mis maailmatase? Hale kommunismiülistav betoonikärakas, pole seal peale koerakusetajatest venelaste kedagi kunagi näinud.
10.01.2018 20:29
Mõnikord on mul tunne et eestlastest on saanud ahvid. Tahetakse lammutada kõike mis on võõras, või ei mõisteta, või on lihtsalt vaenuliku hõimu püstitatud, ise aga aetakse püsti mingit jura (ristisammas) või siis pikali samasugust (ERM).
10.01.2018 20:30
"Maarjamäe memoriaali ehitised on suurepärane avaliku ruumi näide,..." - Peamiselt on see küll näide räigest hauarüvetamisest, milles Murdmaa osales loodetavalt passiivselt, aga maha seda ei pese.
    10.01.2018 20:43
    Sõdurikalmudele püstitatud punapuusliku kui miski maastikukunsti seninägematu maailmataseme üle ei söandaks muidugi otsustada, kuid arrogantsus, millega seni veel ENSV-aegsetest "maastiku kunstnikest" puutumata jäänud sõdurihauad siiski ära rüvetatakse, on küll juba allapoole seda nivood, millest algab inimlikkuse tase.
10.01.2018 20:45
See olla ju silla alusjupp Tallinnast Helsingisse :)
10.01.2018 21:05
Minu poolest võtke see betoonplönn maha.
10.01.2018 21:17
Maastikuarhitektuuri maailmatase on seitsme maailmaime hulka kuuluvad Semiramise rippaiad... edasi ei soovi kommenteerida
10.01.2018 22:38
Sm arhitekt T. Tammik räägib täitsa sobimatut juttu. Kuigi saan inimesena aru, et ilmselt on sm Tammikul tubli annus nostalgiat oma noorusaja (ENSV) kohta, tuleb aru saada, kellele, kuidas ja mis eesmärgil kogu see jubedus sinna tehtud on. Nõustun vaid sellega, et miski Moskva arhitekti kavandatult oleks tulemus seal tunduvalt rõvedam olnud (või suisa standartne miski muu tolleaegse venemaa olemasoleva memoriaaliga). Selle mälestusmärgi Nõukogude võimule lubas Moskva kavandada seltsimeestel ENSV kolleegidel (loomulikult järelvalve all).
10.01.2018 22:42
Olen selle teema juba lahti rääkinud. Otsin kohe üles ja panen "copy-paste" hetke pärast
10.01.2018 22:43
Maarjamäe sõjaväekalmistu ja Igavese Tule lugu.
Maarjamäe sõjaväekalmistu rajasid Sakslased 1940-tel Saksa okupatsiooni algul, kuna oli vajadus Saksa sõjaväe langenuid sõdureid inimlikul ja ametlikul moel matta. Kalmistu ametlik nimi on Saksa Sõjaväekalmistu aga sinna pole maetud kaugeltki vaid ainult sakslased, vaid kõik rahvused, kellel oli seljas mistahes põhjusel saksa munder – loomulikult ka oma kodumaad kaitsta soovinud eestlased. Väärib märkimist, et vastaspool NSVL ei pööranud oma langenud sõduritele suuremat tähelepanu, propakanda eesmärgil nimetati neid siiski "sangariteks", kes jäeti lihtsalt vedelema, kuhu jumal juhatas (või Stalin otsustas). Siiski vahel nõukogude sõdureid ka koguti ja põletati, veeti vahel ka mõnda suvalisse auku. Ja eksisteerib ka nõukogude sõjaväe kalmistuid, kuid võrreldes hukkunute koguarvuga pole see märkimisväärne. Märkimist väärivad hoopis nõukogude riigi valelegendid ja muud propakandavaled.
Tallinna vallutamise järgselt punavägede poolt tekkis nõukogude reziimil vajadus luua legend tulevasele pompöössele mälestusmärgile/memorjaalile, kus lõõmaks ka "Igavene Tuli" – nii pidi välja nägema tulevik kõigis suuremates NSVL linnades ja ilmtingimata Liiduvabariikide pealinnades. Tallinnas ei jõutud kohe arusaamisele, kuhu selline püha paik peaks tulema. Reziimile omaselt ei olnud nendel kohtadel kõige vähematki pistmist faktidega ega tegelikusega. Tõnismägi justkui sobinuks kesklinna asukoha tõttu aga seal ei olnud ruumi ja perspektiivi tuleviku suurele ja uhkele rajatisele. Nii otsustati jätta Igavese Tule asukoht tuleviku jaoks ja Tõnismäele rajati kiiruga ajutine igavene tuli. Asukoht sobis hästi, kuna tegu linna südamega ja pealegi asus seal paras pommiauk – "vabastajad" olid seal asuvale majale "vabastades" lennukimürsuga pihta saanud, mille tõttu hukkus Tõnismäel asjasse mittepuutuvaid tsiviilisikuid ja sündmuskohal laiutas päris mälestusmärk e elumajaase. Oli hea võimalus kohe musta valgeks võõpama hakata. Probleem oli vaid selles, et kuna Tallinna "vabastamiseks" peetud lahinguid tegelikult ei toimunud, polnud Tõnismäele kedagi matta, mujal langenuid aga ei soovinud seltsimehed punaväelased kohale vedama hakata, kuna nende laibad oli haisema läinud (loe eespoolt vastaspoolte "matmiskombeid"). Õnneks jäi üks punasõdur Vabaduse Väljakul oma tanki alla, üks olla ennast surnuks joonud ja kuskilt vanalinna õuest leiti ka üks, kellel oli päris kuulihaav. Tallinnlased rääkisid, et ka Nõmmelt olla punasõduri laip Gaz-AA'ga kohale toodud. Kuna nende arv oli lahingu kohta väga väike, olla Tõnismäele auku lükatud täitsa suvalisi surnukehi – suvalisi tallinlasi (või kedaiganes) suvalise surma põhjusega.
Täna teame, et tallinlaste meenutused on tõesed. 2007 a väljakaevamistel kinnitati tänapäevaste uurimismeetodite abil 1945. a maetute säilmed: 1 tundmatu naisterahvas ja 11 meest, kellest omakorda paar tükki osutuski punaväelaseks. Kui valus võib olla tõde ja mida teeb vale, seda näitas Pronksiöö.
Kohe 1945 peale platsi silumist püstitati sinna miski puidust junn, mille aktraktiivseim element oli suur punane viisnurk – see oli algne monument Tallinna Kangelaslikus Vabastuslahingus hukkunutele ja selle ette pandi põlema "Igavene Tuli" seal hukkunute mälestuseks. Tõnismäe esine aga nimetati "Vabastajate Väljakuks". Kuna "vabastatud" rahvale tundus kogu selline vale ja valskus vastukarva olevat, leidus pea igal ööl keegi, kes Igavese Tule omaalgatuslikult ajutiselt ära kustutas. Kõige praktilisemaks vahendiks osutus ämber, mis tulele tagurbidi peale sätiti nii, et see lämbus. Selle peale pani punavõim miilitsale ülesandeks Tõnismäel silm peal hoida ja edaspidi põles tuli vahel mitu ööpäeva, kuni korrakaitsja tähelepanu piisavalt hajus ja kellelgi õnnestus jälle öövarjus tuli kustutada. Selline kaootiline põlemine ei meeldinud aga sugugi uutele võimuesindajatele. Miilitsal endalgi polnud nendel aegadel veel öösiti eriti turvaline tänavail liikuda. Keegi kuskil otsustas, et kuna mälestusmärk ise on ajutin
10.01.2018 22:46
JÄRG: Maarjamäe sõjaväekalmistu ja Igavese Tule lugu.
...Keegi kuskil otsustas, et kuna mälestusmärk ise on ajutine, teeme ka igavese tule ajutiseks. Nii püstitatigi Tõnismäele silt, kus kenasti eesti keeles kirjas: "Ajutine Igavene Tuli. Põleb kellaaegadel 8.00 kuni 20.00" (Täpsustuseks: Selline asi on juhtuned veel kuskil eesti linnas). Keegi nõukogude seltsimees käis igal päeval tuld süütamas ja kustutamas. Kauaks see nii ei jäänud, kuna miski umbkeelne uus valitseja olevat nõudnud tõlget, mida sinna kirjutatud on ja olevat seepeale käskinud sildi koheselt eemaldada. Lõpuks kadus ka Igavene Tuli ise. Tallinlaste mittenõustumine uue okupatsiooniga aga ei kadunud ja nüüd pöörati oma pahameel ajutise puumonumendi enda vastu – seda valati öösel üle küll solgi, värvi ja tõrvaga. Alati ei saanud punavõim ka toimuvat tavapärasel moel maha salata. 18. mail 1946 a otsustasid Tallinna koolitüdrukud monumendi suisa õhku lasta ja see neil ka õnnestus. Tüdrukud ei olnud aga piisavalt ettevaatlikud ja tänu kõvale kärgatusele ning iseloomulikule plehku pistmisele nabis miilits nad kinni. Nii oli Tallinn terve päeva ilma "ajutise Aljošata". Päris Aljoša veeti kohale 1947 aga ka selle peal käisid uue võimuga mitte leppida tahtjad vahelduva eduga oma meelsust näitamas. 1964 oli nõukogude võim juba niipalju ennast kogunud ja toimunust õppinud, et avati ametlikult uus Igavene Tuli – nüüd juba kustutamiskindlamalt läbi mõeldult kapitaalse rajatisena ja gaasitrassiga statsionaarselt ühendatult.
Aeg läks aga edasi, "Valge Laev" ei saabunud, "nõukogude inimene" oli jõudnud Tõnismäega harjuda ning kes veel ei olnud "nõukogude inimene", võis "vabalt" Siberis edasi elada või ka mitte elada. Ja mõni hoidis enesealalhoiu instinktist tulenevalt lihtsalt ajaloo kohapealt suu kinni – eriti oma laste ees. Nii hakkaski kogu see ajutine trall igavese tulega põlistuma ja unustuse hõlma oli vajunud mõte Tõnismäe asemel kompleks kuhugi mujale kolida kuni...
Hakkas saabuma aasta 1980, Olümpiamängud oli maailmas otsustatud depolitiseerida, lootuses teravaid suhteid leevendada lubati olümpia korraldada Nõukogude Liidus. Kuid NSVL ei mõelnud siiki nii, nagu muu maailm ja otsustati edasi näidelda oma näidendit. Näitamaks välismaale, kui vennalikult elavad rahvad NSVL koosseisus, korraldas nõukogude võim purjetamise Eesti NSV's, Tallinnas, Pirital. Ja nüüd tuli kiiresti lahendada see, mis 1945 Tõnismäel tegemata jäi – Igavese Tule ja mälestuskompleksi kolimine "päris" asukohta. Kolida enam ei saanud – Tõnismäest oli saanud kunagine ajutine uue aja tegelikkus. Ka kommunistid said aru, et aega tagsi ei pööra ja see õige punakompleks tuleb lihtsalt juurde tekitada. Kuhu teha uus muinasjutt ja uued valed?. Sobivaim koht oli Maarjamäe sõjaväekalmistu. Pirita lähedal, Paistab nii maalt kui merelt pealtvaatajaile kenasti kätte, jne. Väga oluline põhjus oli ka see, et nii sai igaveseks ajaks varjata Saksa Sõjaväekalmistu ja kindlustada sealt mitte millegi pärisajaloole viitava leidmise. Maapealsed rajatised (aed, ristid jms) oli juba enamuses likvideeritud aga nii sai kindlustada, et sinna ei levi tulevikus elamukvartal, vms muu ehitustegevus, mis võiks tungida ka maa sisse – Nõukogude maal Pühale Punaajalooga alale ei löö mitte iialgi keegi enam labidat sisse – nii mõeldi õpetaja Hitleri eeskujul (1000 aastane riik) ka Stalini maal. Eesmärk oli katta punakompleksiga kindlasti vähemalt kogu kalmistu ala. Tegelikkuses see "plaan ületati", kuna plaanitud memorjaalkompleksile tehti juurde suur parkimisala turismibussidele ja uhke igavikutee mere äärde. Kiirelt mõeldi välja punasõdur Nikonov ja tema kangelaslikud seiklused, mis lõppesid sm sõdur Nikonovi julma põletamisega sakslaste poolt puu otsas. Puu oli lihtne leida, kuna haudadele istutatud ja hooldamata puid oli surnuaias valida piisavalt. Valiti korralik terve ja tugeva juurestikuga puu, mis surmati kemikaalidega (see puu oli ju põletatud juba aastal 1940 ja ei saanud seetõttu lehti kanda). Ala tasandati ja kujundati ümbe
10.01.2018 22:47
JÄRG: Maarjamäe sõjaväekalmistu ja Igavese Tule lugu.
... Ala tasandati ja kujundati ümber vastavalt vajadustele. Surnuid spetsiaalselt ei hakatud välja kaevama, kuna neid seal ju "tegelikult" ei olnud. Need säilmed, mis jäid lihtsalt kopa sisse, läksid asukohta, kuhu oli pinnast juurde vaja. Ei olnud ka mingi probleem, et kalluriga viidi pinnatäiteks hoopis mujale – Pirita tee tehti samaaegselt 2+2 rajaliseks ja muru vajas kasvamiseks rammusat mulda. Saha taha jäänud hauaplaadid-ristid-koljud lükati lihtsalt sinna, kuhu oli vaja...
Rajati ka uus Igavene Tuli, selle taha ööbivatele miilitsatele punker, paigaldati ohtralt mälestustahvleid (neid oli ridades) langenud punaväelastele väeosade kaupa, sõdur Nikonovile puu alla oma tahvel, jne. Ja nii võiski 1980 alata massiline trampimine ohtrate turisdide hordide ja paljude toredate veendunud "nõukogude inimeste" poolt haudadel ning segipööratud ja -pööramatta säilmetel täis õnnist teadmist, et tegu on Rahuarmastavate Pühade Nõukogude Vabastajasõdurite Viimse Puhkepaigaga – Ausalt!
10.01.2018 22:58
Sm T. Tammikul on oma jutus õigus selles: /Maarjamäe memoriaali... mida inimesed vaatamata aastakümneid kestnud hooldamatusele aktiivselt külastavad./
Jah, nad teevad seda siiani, liikudes rõõmsalt "gost'i" järgi valatud juba algselt inetute ja tänaseks lagunenud ning osaliselt varastatud logisevatel ebakvaliteetselt valmistatud ja -paigaldatud standardplaatidel, tuues teatud päevadel ohtralt nelke saksa kalmudele, olles veendunud tänaseni NSVL'i vale õigsuses.
10.01.2018 23:31
Tölplased näevad kommunismi vaime ja jäänukeid täpselt seal kus vaja ja kasulik on..
Pole kordagi kuulnud, et keegi oleks teinud ettepaneku tartu mnt stoki vastas oleva stalinliku arhitektuuri musternäidise torni otsast viisnurk maha võtta.
11.01.2018 00:02
Koristage see ilge kommunistlik memoriaal koos m*nnimonumendiga juba ükskord ometi ära Eestimaa pinnalt!
Anonüümne kommentaar
11.01.2018 00:23
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "arhidekdor" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
11.01.2018 02:06
Naljakas, et nüüdpannakse Delfis üles mingi atrikkel, mis paneb kahtluse alla kõik ,mis veel 20 aastat tagasi pli peaaegu püha ja need asjad, mille üle avalikult arutleti, on nüüd peaaegu pühad? Reaalsus on nagu tagurpidi pööratud reaalsus ning ülimalt eestluse vastu. Eestluse mõistet defineeritakse ümber riigi eestluseks ehk selliseks, mis omandatakse kodakondsuse ja igal siin (seaduslikult?) viibijal.

Ei saa ju juhuslik olla, et käib mitu aastat lainetena peaaegu pidev rahvuslike väärtuste õõnestamine. Noorus ilmselt ei taha sellist "pa--a" lugedagi ja paljud pääsevad sellega omamoodi räigest ajupesust.

Mina tuletasin siin järjepidevalt eestlaste rahvuslike huvide defineerimist meelde, kuid kui defineeritakse rahvuslus ümber, siis eestlus kaob ja Eesti Rahva Muuseum, muutub paroodiaks rahva üle, kes tahtis end ise häävitada!
1 2
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega