Maksuamet saab appi kadeda naabri
Üksikisiku tulumaksu avalikustamisega ei hakka tulumaks paremini laekuma
Mulle on meelde jäänud tuntud ärimehe ütlus, et üks õige mees peab aastas ikka miljon krooni teenima (ja sellelt tulumaksu maksma). Nüüd, kus plaanitakse eraisikute tulumaksu avalikustamist, läheb selline mõtteviis tööandjate hulgas moodi. Tööjõuturul olevate töövõtjate võimalused paremaid palgatingimusi välja kaubelda aga vähenevad. Juba naabrivalveks ristud eelnõu oma algatajate poolt seatud eesmärki ei täida, kui salakaebustele apelleerides kadedate eestlaste abile mitte loota.
Eraisikute tulu avalikustamisega tulumaks paremini laekuma ei hakka, sest töövõtjatest ju tegelikult ei sõltu, kas talle makstakse ümbrikupalka või mitte. Olukorras, kus Eestis on 100 000 töötut, on enamik inimesi esimesel võimalusel valmis nii tööle asuma kui saama tasu sõltumata sellest, kas sellelt on maksud makstud või mitte. Eriti kui makstud maksud käegakatsutavaid lisahüvesid ei anna.
Ka 1000 krooni on suur raha. Toompeal võib tunduda, et ega üks õige Eesti mees (või naine) ümbrikupalga peale lähe. Kui ma suviti maapiirkonnas puhkan, siis külamees teeb mulle väga lihtsalt selgeks, et tal lihtsalt teist võimalust pere toitmiseks pole. Ka 1000 või 2000 krooni on talle suur raha, nii imelik kui see ka ei tundu.
Tööandjad on keskmise eestlase jaoks igal juhul jõupositsioonil. Mõned aastad tagasi, kui mu vend oma töömehekarjääri lihtspetsialistina alustas, ei suvatsenud tema tööandja kuidagi töölepingut sõlmida. Raha maksis, aga lepingut pikka aega ei teinud, et oma riske maandada. Vennal polnud tollal valikut.
Täpselt sama lugu on tulude avalikustamisega: tööandja maksab nii nagu ta tahab ja töövõtja peab sellega leppima või ära jalutama. Ja kui kõikide töötajate tulud konkureerivates firmades on teada, kahandab see ka töövõtjate võimalusi omale palka juurde kaubelda. Iga ettevõtte sees tekitab see samuti pingeid, kuna kõik töötajad ei ole oma võimetelt ja panuselt võrdsed ning kindlasti on palkade määramisel palju subjektiivset. Üksikute tippspetsialistide puhul on asi muidugi vastupidi: läheb oksjoniks, ent see on pigem erand, mis kinnitab reeglit.
Rikaste rahakotti tulude avalikustamine ei ulatu. Esiteks, enamik rikkaid inimesi maksavad osadelt sissetulekutelt tulumaksu ja keskmise eestlasega võrreldes palju-palju rohkem. Miljonikroonise aastatulu juures võib endale lubada peaaegu kõike, ilma, et keegi küsiks, mille eest seda lubatakse. Näiteks 50 000 kuni 100 000 kroonist rohkem palka maksta on ebaotstarbekas, kuna kiire elutempoga edukas inimene seda ära süüa ei jõua.
Tehke varanduse maks! Rikkuse tegelik kasvulava on kapitali kasv. Varandus kasvab, aga jooksvat tulu ei teki. Näiteks kinnisvara- ja aktsiahindade tõusu korral. Miljoni teeniva ärimehe aastatulu võib viimase kahe näite puhul olla kordades suurem. Kuna enamik ettevõtteid pole ka börsil, on aktsiate turuhinna kasvu hindamine peaaegu võimatu. Raamatupidamis-väärtus on sageli lahja orientiir. Selle on ära tabanud prantslased ja seadnud sisse varanduse maksu, mida tuleb maksta igal aastal kogu varanduse pealt. Kindel % varanduse väärtusest, sõltumata sellest, kas varanduse väärtus on kasvanud või kahanenud. Saad kahjumit, maksad ikka!
Ainus, miks minu arvates eraisikute tulude avalikustamine hea on: see võimaldab sorida tuntud inimeste rahakottides. Kõiki ju huvitab, palju ikka Tallinna linnapea Jüri Mõis või naftaärimees Aadu Luukas tegelikult teenivad. Aga nagu ma eelpool tõestasin, seda me teada ei saa. Võibolla naabri-Sassi tulu saame suhteliselt tõepäraselt teada, aga see on ühekordne rõõm. Teiselt poolt on Eestis väga-väga palju villaomanike ja väliselt rikkaid tegelasi, kellest avalikkus ei tea midagi. Vaevalt et ajakirjanduses tekiks suur diskussioon teemal, kuidas Sillamäe lähedal suures villas elav Valeri Nikiforov suudab 3000-kroonise kuusissetuleku juures ülal pidada kahte naist, kolme Mersut, villat ja nelja Kaukaasia lambakoera. Keegi ei oska hea elu elajat ja tulutut meest kokku panna.
Suur osa Eesti rikastest on paraku avalikkuse jaoks eikeegid ja seetõttu ei pane selline seadus neid ka rohkem tulu deklareerima. Aga suurt lõbu avaliku elu tegelaste rahakottides tuhlates me muidugi saame. Tuld!
