Mälestuseks

Täna möödub 117 aastat Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803– 25.08.1882) surmast. Kiirendades ärkamisaja saabumist, andis F. R. Kreutzwald tõuke eesti rahvuse kujunemisele. Tema jutu- ja värsilooming väärtustas eesti rahvakultuuri, lugemine aga arendas rahva mõtlemisoskust. "Kalevipoeg" (1862) kinnistas ühtekuuluvustunnet, pannes aluse eestlaste rahvuslikule identiteedile. Jälle kord on põhjust meenutada, et Jakob Hurt sai nimelt Kreutzwaldilt ärgitust rahvaluule kogumiseks. Olulises osas tänu Kreutzwaldile kujunes eesti kirjakeeleks põhja-eesti keel ja pääses võidule uus kirjaviis. Loominguline kõrgperiood langes elu raskeimasse aega, mil ta elas üle mõttekaaslase Faehlmanni (1850) ja tütre Marie Ottilie (1851) surmast põhjustatud kaotusevalu.

Kreutzwald oli esimesi eesti soost arste, kes hakkas ravima rahvuskaaslasi. Ligi sada aastat pärast Peter Ernst Wilde esimese eestikeelse arstinõuandeid sisaldava ajakirja "Lühhike öppetus" ilmumist avaldas ta esimese eestlasena sellealase käsiraamatu "Lühhikenne õppetus tervise hoidmisest" (1854), mis jäi kauaks kasutusele. Tehes rasket igapäevatööd suure kohusetundega, sai ta selle eest nii väikest tasu, et pidi kogu elu muretsema toimetuleku pärast.

Valgusekiirena saabus eluõhtul tema ellu isamaalaulik Lydia Koidula, keda ta luges oma kõige lähedasemaks sõbraks. Kreutzwald kujundas Koidula maailmavaadet, Koidula kinkis kibestunud kirjamehele elujõudu ja optimismi.

(Eesti ajalugu elulugudes)

Maalikunstnik Viktor Leshkin (25.08. 1914 – 16.10. 1996) oleks täna saanud 85-aastaseks.

Tarbegraafik Karl Vanaveski (25.08.1909–8.09.1973) oleks täna saanud 90-aastaseks.

Astrofüüsik Lauri Luud (25.08.1933–12.05.1989) oleks täna saanud 66-aastaseks.

Täna möödub 40 aastat balletitantsija ja ballettmeistri Robert Roodi (27.06. 1895–25.08.1959) surmast. Esimesi eesti kutselisi tantsijaid.