Link kopeeritud!

MALL HELLAM: Usaldus toob tulu

 (35)
MALL HELLAM: Usaldus toob tulu
EPL

Londonis asuva sõltumatu mõttekoja Legatum Institute’i poolt 26. oktoobril avaldatud heaolu-uuringu tulemused teevad murelikuks.

Legatumi heaoluindeks koosneb üheksast komponendist, mis tervikuna iseloomustavad ühiskondade majanduslikku ja sotsiaalset õitsengut. Eelmise aasta andmete põhjal Eestist kujunenud üldpilt on meeldivalt uinutav: 31. koht 104 uuritud riigi seas. Ent äratuskellana avab silmad tagantpoolt kümnes koht ühe komponendi lõikes. See on sotsiaalne kapital.

Nüanssidesse laskumata tähistab sotsiaalse kapitali mõiste tulusat ressurssi, mille loovad inimestevahelised sidemed ja suhtevõrgustikud. Indiviidile tõuseb kasu juba sidemete arvukusest, aga sellest võrratult olulisem on suhete kvaliteet, nende usaldusväärsus. Orkuti või Facebooki kontaktide arv ei ole veel sotsiaalne kapital, kui profiilipiltide kollektsiooni taga on pinnapealsed tutvused. Küsimus on selles, kui paljudele neist kontaktidest me tegelikult elus loota saame. Sestap peetakse kõige ehedamateks sotsiaalse kapitali vormideks perekonnasidemeid ja osalemist ühisel huvil või maailmavaatel põhinevates ühistegevustes, olgu need loomakaitseseltsid, inimõigusühingud või külaliikumised.

Samast loogikast lähtudes uuris ka Legatum Institute sotsiaalse kapitali taseme mõõtmiseks näiteks seda, kui tähtsaks peavad inimesed oma sõpru ja peret, millal nad viimati võõrast aitasid, kui sageli nad annetavad, kui aktiivselt teevad vabatahtlikku tööd ja osalevad kodaniku- ehk vabaühenduste tegevuses.

Nähtamatu määrdeaine

Ent sotsiaalse kapitali olemasolu pole kellegi personaalne probleem. Inimestevaheline usaldus on nähtamatu määrdeaine, mis paneb sujuva kellavärgina käima kogu ühiskonna. Usaldusel põhinevad sidemed loovad jagatud väärtusi ja arusaamu, mis hoiavad ühiskonna alusmüüri tõhusalt koos – palju tõhusamalt kui suudab üksnes ühine rahvuslik päritolu.

Paar aastat tagasi Tallinnas XI avatud ühiskonna foorumil esinenud sotsiaalse kapitali uurija Robert D. Putnam on leidnud, et rikkaliku sotsiaalse kapitaliga õlitatud kogukonnad on tootlikumad, turvalisemad ja õnnelikumad. Ja pange tähele – just tugevad kogukonnasidemed loovad eeldused majanduslikuks jõukuseks, mitte vastupidi.

Seitsesada aastat orjapõlve, viiskümmend aastat okupatsiooni ja aastaringne nigel suusailm hakkavad paranoilise endassesuletuse vabandusena ära tüütama. Kuid ei saa salata, et Eestis on sotsiaalsele kapitalile määratult kasvuruumi. Meie väikeses ühiskonnas teavad kõik kõiki, aga kas ka tunnevad? Kui mitmele numbrile oma telefoniraamatus söandaksime tegelikult helistada, kui elu hapuks kisub?

Sotsiaalse kapitali rohkuse poolest paistavad silma kaht tüüpi ühiskonnad – kõrgelt arenenud heaoluühiskonnad nagu Rootsi või Šveits ja vähem arenenud, traditsioonidele toetuvad ühiskonnad, kus kollektiivsed ja perekondlikud väärtused on veel tugevalt au sees. Nii troonib Legatum Institute’i uuringus sotsiaalse kapitali võrdluses viiendal kohal India ning teise ja kolmandasse kümnesse kuuluvad peamiselt arenguriigid, kellest kõrgeimal on Indoneesia, Mali, Nigeeria, Sri Lanka.

Eesti ei ole õnnetul kombel üks ega teine. Üksteise abistamisel põhinevate perekondlike ja kogukondlike suhete asemel laiutab ülbelt individualismi dogma, mis kuulutab: igaüks seisku iseenda eest. Hätta sattununa ei julgeta paluda abi sugulastelt ega sõpradelt, vaid aheldatakse end SMS-laenu ikkesse.

Koostegemine ja haridus

Kapital, mõõdetagu seda rahas, inimestes või suhetes, ei kasva iseenesest. Sotsiaalset kapitali saab ja tulebki teadlikult arendada. Usaldussuhted arenevad ise-äranis võimsalt koostegemise käigus. Eesti vabaühendused on teinud tänuväärset tööd inimeste kokkutoomisel ja kasumile orienteeritud pseudoväärtuste tasakaalustamisel, ent aktiivse osalemise kultuuri võiks meil tunduvalt rohkem olla. Vabatahtliku tegevuse arenduskeskuse aastatagune uuring näitas, et 57% eestimaalasi ei teadnud, mis on vabatahtlik tegevus. Niisamuti selgus, et inimesed ei osale vabatahtlikus töös sageli seetõttu, et nad ei ole selle peale lihtsalt mõelnud. Kodaniku-ühendused saavad palju ära teha, et innustada eriti just noori nägema omaalgatuses ja ühistegevuses väärtuslikku arengu-võimalust.

Loe veel

Teine ja olulisemgi kasvupinnas on haridus. Kooli tähtsust väärtuste ja arusaamade kultiveerijana ei ole kellelegi tarvis selgitada, küll aga peaksime seda teadmist nutikamalt ja süs-teemsemalt ühiskonna hüvanguks rakendama. Et oleks vähem omakasupüüdlikke, kibestunud ja üksildasi täiskasvanuid, peaks haridussüsteem esimestest koolipäevadest, tegelikult juba lasteaiast saadik edendama oskust üksteist arvestada ja koostööd teha ning erinevusi sallida ja jõuda neist hoolimata kokkuleppele. Õppekavasid peaksid horisontaalselt läbima väärtusarenduse põhimõtted, mis ei õpeta meid ainult üksteist taluma, vaid ka koos parema elukeskkonna loomiseks tegutsema.

On aeg dogmad ja tabud kõr-vale jätta ja hakata mõtlema, mis meid ikkagi ühiskonnana koos hoiab. Ühiskonna väärtushinnangutest saagu kõneaine nii meedias, kodus kui ka seltskonnas! Tuletades meelde selle aasta avatud ühiskonna foorumit väisanud Briti ajaloolase Timothy Garton Ashi tõdemust: majanduskriis on loonud kauaoodatud võimaluse seada kahtluse alla meie pühendumus majanduskasvule kui ainueesmärgile ning otsida selle asemel jätkusuutlikumaid ja hoolivamaid arengumudeleid. Kui me seda hetke ei kasuta, jätkub pöörane enesehävitusralli majanduse toibudes endise hooga, ainult et ihaldatud jõukus ja heaolu libisevad meist hoopiski kättesaamatusse kaugusse.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare