Mammutiküttidest ja maamuttidest
Meie meedia huvi Eesti esmase asustusloo vastu on saavutanud taasiseseisvumisest alates kõrgeima taseme. See on teadlastele meeldiv, kuid kätkeb ka ohtu. Mis meist mõeldakse, kui mõni viimase aja "tähtuudis" tõlgitakse inglise või saksa keelde? Kuidas me selgitame, et Eestis 11 000 aastat tagasi veel asustust siiski ei olnud ja ka Euroopa viimase mammuti tapmise süüd me endale ei võta?
Pulli asulas elasid inimesed radiosüsiniku meetodi abil dateeritud leidude järgi 9300 kuni 9600 aastat tagasi. Seega võib arvata, et ka Reiu jõe suudmealas olev asula dateering tuleb 9000-9600 aasta vahemikku (asula olemasolu oli muide teada juba arheoloog Richard Indrekole, kes 1943 aastal emigreerus Rootsi).
Kuna Eestit katnud mandrijäätumise kronoloogiat on võimalik anda ainult radiosüsiniku ajaskaalas, viib suvaline 1500-2000 aasta lisamine Reiu asula oletatavale radiosüsiniku vanusele võimalusele, et asula võis asuda liustikukupli all.
Viimase kuu suurte loodusteaduslike avastuste ritta kuulub ka eestlaste süüdistamine Euroopa viimase mammuti tapmises. Hea, et mitte viimase Euraasias. Nimelt on Wrangeli saarel 1990-ndate algul leitud mammutite säilmeid, milledest noorima vanuseks 3730 radiosüsiniku aastat. Kuid kes teab, ega Eestist pärit suurte Siberi uurijate Alexander Middendorffi ja Eduard Tolli elukäigus ja tegevuses veel kõik selge ole! Äkki põikasid nad ka Wrangeli saarele!
Igatahes on meedia esitanud idee suurtest sündmustest Eestimaal, kus Reiu suudmeala asukad lõid maha viimase mammuti praeguse Põltsamaa kandis 11 000-12 000 aastat tagasi. On aga jäänud kahe silma vahele, et 1936. aastal Kunda lähedalt leitud ja 1963 aastal Tartus Zooloogia ja Botaanika Instituudis Arvi Liiva poolt dateeritud mammut elas veel 9780 aastat tagasi.
Mammutite elukäik on suure saladuskatte all. 1997. aastal, pärast mammutisäilmete leiukohtade uurimist Siberis, kirjutasin koos Moskva kolleegi Juri Vassiltsukiga artikli teadusajakirjale "Radiocarbon". Töötasime läbi Põhja-Euraasias seni uuritud 363 enamusaldatava leiupaiga andmed, mille alusel elimineerisime leiukohad, kus mammutisäilmed on hilisemate geoloogiliste protsesside poolt ümber kantud ja ei ole seega usaldusväärsed. Sealhulgas kõik Eesti leiud.
Eesti ajakirjanduses viimasel ajal toodu sunnib kriitiliselt üle vaatama olemasolevad teooriad. Võib olla elasid mammutid siiski maa all, nagu oletas sajand tagasi baltisaksa päritolu geoloog Friedrich Schmidt, keda kaasaegsed kutsusid "Mammuti-Schmidtiks". Tema arvates oli tegu omalaadsete maamuttidega. Probleem on olemas, kuid loodame, et Eestis tõstatatud diskussioon ei pääse maailma ajakirjandusse.
