Värske USA uuringu andmetel peab rohkem kui 80 protsenti elanikest kõige suuremaks ohuks USAle moslemisõdalasi või ISISt. Teiseks ohuallikaks hinnatakse Iraani ja nende võimalikku tuumarelva arendamist ja kolmas koht on Põhja-Koreal. Alles neljandal kohal on Venemaa sõjaline jõud - vaid 49 protsenti näeb seda kui ohtu USAle.

Paraku meie ei tea, kui prioriteetne on Euroopa kaitsmine USA valitsusele, arvestades eesseisvaid presidendivalimisi, kui ameeriklased ei näe Venemaa agressiooni kui suurt ohtu, teiste ohtudega võrreldes. Küll aga on Islamiriigil ja Vene juhtkonnal sarnased strateegiad. Paljudes Lääne-Euroopa riikides elavad täna suured moslemikogukonnad. Prantsusmaal näiteks viis miljonit. See on Islamiriigi huvides, et nemad ei integreeruks kohalikku ühiskonda, sest mida rohkem tõrjuvad prantslased muulasi eemale, seda kergem on ISISel seal terroriste värvata.

See on ISISe huvides, et kogukondade vaheline suhe oleks pingeline. ISIS viib läbi jõhkraid tapmisi, põletab inimesi elusalt ja raiub maha päid ning näitab seda kõike interneti vahendusel maailmale, et tekitada Euroopas nende vastu viha.

Rootsi võttis möödunud aastal vastu 80 000 põgenikku, peamiselt Süüriast. Jälgides Rootsi ajakirjandust, ollakse tõsiselt mures, et sündmused Pariisis ja Kopenhaagenis võivad ebasoovitavalt polariseerida Rootsi ühiskonda ja takistada kogukondade integratsiooni.

Integratsiooni ebaõnnestumine ei pruugi olla seotud puuduliku keeleoskusega. Nii Prantsusmaal kui Taanis rääkisid terroristid ilma aktsendita kohalikku keelt.

Kui olin 1990. aastatel Elioni (toona Eesti Telefoni) juhatuse esimees, siis paljud rootslased, kes külastasid Eestit ja Elioni, küsisid: ”Miks Eestis represseeritakse venelasi?” Vastasin, et kas te aru ei saa, et see on Moskva propaganda. Täna ei räägi me ainult militaarsest sõjast, vaid ka hübriidsõjast ja infosõjast. Tuleviku infosõjas tuleb kindlasti see argument taaskasutusele, et Eestis represseeritakse vene kogukonda.

Suurem osa Prantsusmaa viiest miljonist moslemist on oma uuele riigile ja ühiskonnale lojaalsed, aga mitte kõik. Pronksöö aastal 2007 näitas, et suurem osa vene kogukonnast ei läinud rahutustega kaasa, küll aga on üsna tõenäoline, et meil Eestis on ka viies kolonn. Kui suur, seda ei tea. Sarnaselt ISISega Prantsusmaal, on see vene juhtkonna huvides, et Balti riikides oleks kogukondade vahelised suhted pingelised.

Tänane julgeolekuolukord on äärmiselt tõsine ja midagi ette ennustada ei oska siin keegi, isegi mitte kolm kuud. Püüda odavalt hääli sellega, et hirmutada inimesi ja väita, et Keskerakond on Eestis viies kolonn, on minu arvates täiesti kohatu. Sellega me killustame ühiskonda ja töötame igasuguse integratsioonipoliitika vastu. Tagajärg on pigem, et tekitame vene kogukonnas veel rohkem võõrandumist ja lükkame neid Putinile sülle.

See erakond, kes ajab sellist populistlikku propagandat, et Keskerakond on Eestile julgeolekurisk, on ise Eestile palju suurem julgeolekurisk, kuna kasvatab meie ühiskonnas pingeid niigi keerulises olukorras.