Marek Strandberg: Head Isaac Newtoni sünnipäeva! Teaduse valgus versus jõuluvalgus
Me oleme valguse rütmiga seotud. Kõike me siin Maal. See on taevamehaanika, õigemini küll kosmiline mehaanika. Valguse tekke ja kadumise rütm on me keelde ja kultuuri jätnud hulgaleiselt jälgi. Müütilisi ja tegelikke, muinasjutte ja tegelikke lugusid. Tänaseks nii seitsme miljardi kanti kosunud inimkonnal on ilmselt iga päeva kohta leida mõni oluline sündmus või tegelane. Päris tegelane, kellel ka tegelik roll ja kes on olnud oma näo ja mõtete ning tegudega inimeste poole. Neid valgustanud ja harinud, säästnud ja parandanud elukvaliteeti. Tegelikult! Mitte väljamõeldisena.
Sel aastal oli lühima päeva ja pikima ööga päevaks 21. detsember. 21. detsembril 116 aastat tagasi andsid Marie ja Pierre Curie maailmale teada, et nad on avastanud raadiumi. Elemendi, mille teisenemine andis meile teadmise selle kohta, mil moel püsivaks peetu on tegelikult muutumises ja omaette arengus. Aatomituumad nimelt. See avas tee ja võimalused, millega ette näha ja hinnata hädasid organismis ja neid ravida. See pole imetegu vaid imetlust ja asutust vääriv tegu. Nii võiks talvine pööripäev olla rahumeeli ka päev, kui meenutame sedavõrd suurt tähelepanekut me ümbruse kohta. Imeteleme ja oleme tänulikud neile loojatele. Mitte ühele ja abstraktsele, millist ju ilmselt tegelikkuses olemaski pole. Nagu ei käi tegelikkuses ka hunt õgimas vanaema ja punamütsikest ega suuda jahimehed (kui midagi sellist ka juhtuks) neid elusana selle koerlase kõhust päästa. Seda vaatamata asjaolule, et muinasjutt punamütsikesest on ju üsna köitevgi.
Fordi ja Celsiuse päev
Kirugem tänapäeval autosid palju tahes, kuid Henry Fordi esitletud sisepõlemismootor 24. detsember 1893 on vaieldamatult tähistamist väärt. Vabama liikumise pidu, kui soovite. Vabanemine sunnismaisusest ja sunnisideedest.
273 aastat tagasi 24. detsembril kinkis Rootsi astronoom Anders Celsius meile tänaseni praktilise temperatuuriskaala. Küll mitte 33-aastasena vaid 42-aastasena lahkunud Celsius avas maailmale paljutki, selle hulgas ka näiteks virmaliste loomust. Taas helge inimene, tegelik valgustaja, mitte müüt. Austamist ja mäletamist vääriv inimene, kui vaja leida tähendust just sellele kuupäevale või ajajärgule aastas.
25. detsember on aga üldse vaimuvalguse tuleku rõõmupäev. Sel päeval 1642. aastal sündis Isaac Newton. Sama aasta alul oli lahkunud müüditeenritest murtud, kuid oma veendumustele siiski sisimas kindlaks jäänud helge inimene. Galileo Galilei. See oli juhtunud 8 jaanuaril. Ehk sobiks seda õpetlast meenutada hoopis kolmekuningapäeva (6. jaanuar) fetišeerimise asemel. Kinkige tol päeval üksteisele teadmisi ja tähelepanu. Raamatutena näiteks.
Pole ühtki põhjust, miks ei saa vahetada müütidest tulenevat tähtpäeva igapäise aruka ilmapildi vastu. Sellise vastu, kus tähelepanu keskmes on inimesed ja teadmised. Kas on tõesti nii, et vaid ühes muinasloos kirjeldatud päeva raames muututakse ligimeste suhtes tähelepanelikuks pakkudes neile toitu, riideid ja hoolt. See on ju võimalik 365 päeva vältel. Probleemideta. Miks bluffida igavesest elust ja kõigevägevama hoolest ja manitseda inimesi teadmistest hoiduma, selmet pakkuda neile isegi meile täiesti jõukohast baassissetulekut? Lihtsaimat, arukamat ning väärikmata lahendust varalise alanduse vastu. Elamisväärne on iga päev ja maailm on parem paik, kui inimesed sellest loomupäraslet selgemini aru saavad. Vaieldamatult.
Head valgustuse aega!
Inimeste elu on palju kirevam, köitvam, armastusväärsem, edasiviivam, rahuludust ja õnne pakkuvam kui see, mida kirjeldatakse dogmades ja müütides.
Head valgustuse aega! Head Isaac Newtoni sünnipäeva ja meenutage siis jaanuari algupoole (tegelikult kolmekuninga päeva asemel) Galileo Galileid, kel keelati kiriku poolt oma elu viimastel aastatel kirjutamine ja mõtete avaldamine ning igasugune vaimne suhtlus. Laske oma ajud ning mõtted vabaks ning nautige elu ja inimesi. Aupaklikult, aga samas avatult ning tundeküllaselt.
