Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Kommentaar eemaldatud
    05.11.2017 09:35
    Teadmised ei ole saatanast ja keskharidus on alles nagu tühi pott külmkapis
    Nõus, kuid nii lihtne see kõik siiski vast pole. Inimene koosneb nö paljudest komponentidest, k.a. "see miski" mis emapiimaga kaasa antud (+ elu jooksul omandatud), mida sõnadega pole võimalik väljendada. Ehk utreeritult: "kolm talve külakoolis" õppinud isik võib silmaavaruselt (loe: intellektilt) mäekõrguselt üle olla "haritud" lollpeast. Kõrgkooliatestaat võib vahel anda küll mingi kitsa valdkonna tippteadmised, millega aga 99% juhtudel mujal midagi teha pole - muus osas võib olla inimene loll, kui labidavars. Samas peab ka tööandjat mõistma: paber on sageli ainus asi, mis ÜLDSE (kiirelt) mingigi ülevaate annab. Õudsaim asi minu jaoks on, et tänapäeva "ülikoolide" lõpetanute ortograafia on sageli olematu: "karantii", "pudukad sikivad" jpms... kahjuks üsna tavaline nähtus. Lugemus - sellest tulenev kirjaoskus+analüüsivõime, kui selline, puudub. SEE on regressioon...
    Antud kommentaaril on 5 registreeritud vastust ja 12 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
04.11.2017 13:13
Miks peaks see (nimi hääladamatu) abilinnapea endale kraadi tegema kui tal pole kunagi plaaniski tööle minna?
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    04.11.2017 13:37
    Kui "suvaline idioot" kõlbab peaministriks, siis mis imelist tarkust see abilinnapea koht nõuab?
    04.11.2017 14:52
    Ja kuna ta on ise kirjutanud endale erinevalt kas kesk- või kutsekeskharidus, siis kas keegi on huvi tundnud, mis haridusega Süleüksa tegelikult on ?
    Kas 9 klassi on tegelikult lõpetatud ja millises koolis ?
    05.11.2017 12:41
    On oma asi, millises staatuses õpinguperioode ülikoolison. Kas lõpetatud, lõpetamata või pooliolev kõrgharidus. Selge on see, et ühe riigi pealinna juhina töötav inimene peaks kvalifitseeruma mingilgi moel kõrghariduse omajaks. Sest - see on haridus, mis annab analüütilise mõtlemisvõime versus fragmentaalne, mis tekitab töös lünki, vasturääkivusi ja kannatab pädevuse puuduse all. Kui vastutad ise, panusta ja jaota oma ressursse, kuidas soovid. Teiste rahade kasutamiseks ja teiste elu korraldamiseks peaks olema selge kriteerium ehk garantii ja kõrgemhariduslik mõtlemisvõime selleks kindlasti on. Ka antud artikli kirjutajast on näha (lugeda) et ta vaevleb haridusliku puude pärast, Muidugi, ise ta seda ei märka.
Anonüümne kommentaar
04.11.2017 13:14
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Ans" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
04.11.2017 13:28
Ega see abilinnapea amet ei ole siis mingi keevitja amet kus on vajalik eelnev töökogemus. Sellega saab iga lapski hakkama.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    04.11.2017 17:36
    Kes kunagi mitte midagi juhtinud ei ole, siis võib tõesti tekkida arvamus, et juhtimine tuleb kõikidel välja. Samal ajal kui on näiteid igal sammul, et nii see ei ole...
    05.11.2017 09:02
    Olen paljude madala haridusega juhte kohanud. Noh! Võibolla parkettikõlbulikus ehk jätab soovida aga oma erialal on nad enamasti olnud parimad. Lihtsalt inimene on sünnilt andekas. Näiteks käisime 90-date keskel hollandis ühes suures teedeehituse firmas, mille omanik oli, uskuge või mitte, kirjaoskamatu! Kõigi jaoks ,kes me seal olime tundus see täiesti usukumatu. Küsisime veel selle üle ka aga fakt see oli.
    Samas aga olen väga palju kohanud kõrgharidusega ülemusi, kes on lollid kui lauajalad! Nende kõigi ühine joon on pugejalikus oma ülemuse ees ja osav sõnamulin, millega püütakse varjata oma rumalust.Ei tea nad asjast midagi, ega ei oska nad inimestega ümber käia. Aga tundub, et tänastele ettevõtete juhtidele meeldivad sellised " energilised" ja " lojaalsed" töötajad. Loomulikult käib selliste tühikargajate juurde väga hoolitsetud välimus. Kahju,et juhid tõelist talenti ära ei tunne vaid eelistavad olematuid oskusi omavaid, kuid kõrghariduse diplomiga inimesi. Tegelikult on see probleem.
    05.11.2017 09:46
    Noh, autor laksib üsna mööda. Vaadake, mõne inimese puhul ei tule pähe küsidagi, mis haridus tal on; aktsepteeritakse, olgu tal PhD või neli klassi külakooli. Izmailova laiutas valede asjadega ja sai väikese hoiatuslaksu, nii mõistan seda mina, ei sunni teisi samuti arvama. Ühesõnaga, munemine ikka enne ja siis alles...
04.11.2017 13:58
Selle kolm aastat bakat suudab mingil pehmemal erialal isegi ajusurnud kaheksajalg läbida. Küsimus on pigem selles, kas inimesel on aega ja tahtmist, et apaatse koolnunäoga seminarides "laiaks istuda". Sest SEDA ju paljud tudengid teevad ning keegi ei käsi neil ülikoolist lahkuda. Kuigi muidugi peaks.
Mina uuriksin ikka, MIDA inimene on õppinud.

Samas midagi see kõrgharidus vast näitab ka. Näiteks pühendumist ning võimet alla neelata. Tööelus on need vajalikud oskused. Kus muidu puhta hingega noor inimene lipitsema, roomama ja valetama peaks õppima?
04.11.2017 14:10
Oot,oot lp eelkommjad! Miks arvate et 3-4 mingit suvalist bakatiitlit teevad inimese kõlbulikumaks poliitikas kui tavaline keskharidus?
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    04.11.2017 17:47
    Tean-tunnen inimesi, kes oma kahe, mõni isegi kolme, kõrgharidusega on tuntavalt rumalamad, eluvõõramad ja kitsama silmaringiga, kui mõni , kellel lõpetatud ainult kuus või kaheksa klassi. Meie riigi üks allakäigu põhjuseid on see, et paber muutus tähtsamaks, kui inimene! Ja oleks siis meil ülikoolid nii, nagu üks kõrgkool olema peaks! On jäänud vaid ajupesu, poliitkorrektsus ja õpitav abitus!
    05.11.2017 09:03
    Asi ei olegi ju mitte niivõrd hariduses kuivõrd rumalates väljaütlemistes, selle Süleyxa, misiganes poolt! Pole kindel, kas ostetud magistrikraadki seda parandaks kui pole olemas ei sisemst intelligentsi kui arukust!
    05.11.2017 12:55
    On tekkinud kahtlus, et Sars Ly võib meie uus aselinnapea Süleksia olla.
    Elust endast kogutud tarkus aitab sul endal elus hakkama saada. Kui sa aga hakkad teiste elu korraldama, mida nimetatakse avalikuks teenistuseks, siis siin sinu elutarkus pole küll piisav. Aga sellest saabki aru vaid kõrgema hariduse omaja. Ja ka Eesti ülikoolide alavääristamine on selge alaväärsuskompleks, nimelt hariduse puudekompleks inimestel, kelle ambitsioonid on kõrgema lennuga kui võimekus.
04.11.2017 14:55
Kunagi keegi selgitas kõrghariduse mõtet laiemalt.
Olen isegi mõelnud, et kuidas saab olla, et õpid 5 aastat rohkem kui teised ja sulle kuuleks nagu terve maailm, seevastu piirdudes keskharidusega võid jääda surmani klienditeenindajaks (ennem praagitakse muidugi välja). Et tundub nagu ebaõige ja ammugi mitte õiglane.
Aga pidi siis ideaalis olema nii, et takistused ehk latt, mis seatakse kõrgharidust omandava inimese ette on nii kõrgel, et madalama ehk suvalise IQ - ga inimene lihtsalt pole võimeline seda ületama. Alles seejärel võib mõlgutada mõtteid erialateadmistest jne. jne. või et õppisid korralikult kõik pähe ning kurta - aga näe ei piisanud..........
See seletab ka, miks meil tippjuhid töötavad tihti erialadel, mida nad tegelikult ülikoolis polegi õppinud. Nii see on ideaalis ja ka elus, aga mitte enam alati. Seepärast tuleks tegelikult kõrghariduse devalveerumise vastu sõdida kümne küünega või vabastada nii mõnedki ametikohad kõrghariduse nõudest, mis sellist devalveerumist osaliselt nagu tingiks.
Mina olen oma elus tõelist kõrgharidust kohanud küll. Imelik, et just naiste hulgas?
Siis, teinekord, on selliste inimeste loogika, mõttekiirus ja -kõrgus olnud selline, et surun omale mütsi kõvasti pähe ja tulen ruttu koju. Võtan riiulist raamatu ja hakkan näpuga järge vedama.
04.11.2017 16:24
Ilmselt pole ikka haridust piisavalt.
Muidu autor teaks, et Rahvusarhiivi klienditeenindaja peab valdkonda hästi tundma ja olema targem kui klient.
Sageli klient ei tea täpselt, mida tal vaja on. Arhiiv ei ole tööriistapood, kus asjad reas riiulil.
Keskharidus ei maksa midagi. See näitab, et inimene võiks olla suuteline erialast haridust omandama.
Kõrgharidus näitab, et sel isikul võivad olla ja tõenäoliselt on eeldused tööga toimetulekuks.
Doktorikraad näitab, et on eeldusi teadustööks.
Need ongi inimese hindamise kriteeriumid, mida autor soovib. Mitte keegi ei hakka mitte kunagi igat sisseastujat kaaluma kui võimalikku spetsi.
Ikka tehakse valik hariduse ja töökogemuse põhjal.
Erandeid tehakse ainult neile, kes on juba erialaselt väga kõvad nimed.
Anonüümne kommentaar
04.11.2017 17:04
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "hh" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
04.11.2017 17:28
Antud "abilinnapea" kõige väikesem probleem on tema hariduspaber. Mõnes pseudovaldkonnas enda harimine seda ei lahenda.
05.11.2017 08:59
Esiteks ei loe haridus vaid haritus.
Teiseks on selles ametis vaja rohkem missioonitunnet kui magistrikraadi.
Kolmandaks ei tee "inimene kõrvalt" väljaspoolt akadeemilisi tõekspidamisi ja korporatiivset kokkukuuluvust kunagi paha.
Neljandaks pole mõistnud kõrgesti haritud ametimehed tihtipeale muud tööd kui oma taskute täitmist.
Ja viiendaks tuleb "kraadita" inimesel end iga päev uuesti tõestada. Pole võimalust lõdvaks lasta
05.11.2017 10:19
Eestis on hariduslik rassism süvenev vastavalt sellele mida suurem protsent rahvastikust on kõrgema haridusega. See protsent on täna suurem kui kunagi varem. Paraku isegi Eesti suur edulugu Skype loodi inimeste poolt kus programmeerijaks oli keskharidusega inimene. Pakun, et selline süvenev rassism vähendab Eesti kui riigi konkurentsivõimet. Vaadake kuidas toimivad maailma edukaimad ja kõrgeima elatustasemega ühiskonnad. Ei ole mõtet jalgratast leiutada. Muidu jääme igavesti siin euroopa urruauguks. Sellisest keskhariduse mahategemisest võidavad ainult eraülikoolid. Tuttav käis raha eest näiteks 3 aastat õppimas ja väidab, et see on mahavisatud raha ja ajast on kõige rohkem kahju. Aga tööd on kergem saada. See on ju täiesti ebanormaalne minuarust?

Mulle meeldib USA ühiskond. Koolis käiakse selleks, et targaks saada mitte, et haridus omandada. Seal võisteldakse kes on targem. Meil võisteldakse kellel on kõvem paber. USA-s on litsentsisüsteem. Meil hariduspaberi süsteem. Ma igal juhul pooldan litsentsisüsteemi rohkem, see ei solgi turgu kui mittepädev ja haritud tegelane saab ilma reaalsete oskusteta toimetada. Olgem ausad, koolide tase on erinev ja mitte kõik lõpetajad ei ole spetsialistid. Riiklik litsentsisüsteem filtreerib selle välja ja annab iseõppijatele võimaluse saada litsents läbi vastava eksamikomisjoni haridust omamata.
    05.11.2017 14:26
    See on nüüd harimatu pööbli enesekaitse- nimetada hariduslikke vahesid rassismiks.
    Täitsa lolliks läinud, aina ajavad mõisteid häguseks, kuni ükski mõiste ei tähenda enam mitte midagi.
    Keskharidus oli kõva sõna aastal 1940. Sealtpeale on seda aina lahjendatud ja praegusajal ei ole see üldse mingi haridus. Kes ülikooli lõpetanud on, vastab tollasele keskharidusele. Osa on muidugi kõrgharitud ka.
    Oli aeg, kus tehnilisel alal sai meistriks (=keskeri) pärast stažeerimist välismaal.
    Inseneriks saamisel olid veel suuremad nõudmised.

    Nüüd kilgata oma kohaliku keskharidusega ...
05.11.2017 10:29
Eelkirjutajale väike ülesanne-leia loogika viga selles lõigus.
Tuttav käis raha eest näiteks 3 aastat õppimas ja väidab, et see on mahavisatud raha ja ajast on kõige rohkem kahju. Aga tööd on kergem saada.
05.11.2017 11:31
Inimesed võiks ometi mõista, et demokraatia on lõbus mäng. Präsidendiks nimetatakse, linnapea abiks pannakse kuigi rahva poolt valituks ei osutu jne.
05.11.2017 14:31
küsimus ei olegi niivõrd hariduses kui igasuguse töökogemuse ja täätahte puudumine ning selline kes tunnistab, et ega tööd ta nagunii tegema ei hakka määritakse abilinnapeaks
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega