Mõttevahetuse keskmes on mure, et mitmetes eluvaldkondades on soolist ebavõrdsust ja eksisteerivad sotsiaalsed probleemid, mille puhul on oluline sooline mõõde.

Diskussioon on jõudnud probleemi olemuse lättele, et soorollidel on määrav osa meie valikutel, käitumisel ja elukäigul. Suurema liigategemise mõõtmise asemel võiks ehk siiski rohkem tähelepanu juhtida asjaolule, et naistelt ja meestelt oodatavad rollid mõjutavad üksteist ka vastastikku, nii negatiivselt kui positiivselt.

Nii võidab sellest mees, kui tema elukaaslane/tütar/ema saab ennast ka väljaspool kodu teostada ja oma töö eest väärilist palka. Samuti võidab naine, kui ei pea vanadusepõlve üksi mööda saatma.

Väga teretulnud, et meedia siinset diskussiooni kajastab ja toetab. Loodetavasti suudab ajakirjandus pidada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid silmas ka üldisemalt ning hoiduda soostereotüüpide taastootmisest ka muude avaldiste puhul, mis võrdset kohtlemist või diskrimineerimist otseselt ei puuduta.

Niiläbi jäävad ehk edaspidi andmata sellised hinnangud nagu vanglaametniku palk on mehe jaoks liiga madal ning veekatkestuse teated illustreerimata alasti naisterahva fotoga.

Iga isiku vaatenurgast on tõesti oluline oma eluvalikuid ise suunata, aga see tähendab sotsiaalse inertsi teadvustamist ning sellele vastu astumist, millele ka eelkõnelejate arutelu kaasa aitab.

- kommentaar on kirjutatud Katri Lamesoo ja Katri Vallaste artiklile "Kas vaesus pikendab eluiga?" ning Marek Mühlbergi artiklile "Võrdne ja võrdsem sugu" -