Margus Tsahkna: Eesti uus nobe suurtükk K9 Kõu - kadunud 50 sekundiga
Liikursuurtükkide hange on üks kolmest selle kümnendi olulisemast kaitsehankest, mis arendab Eesti kaitseväe soomusmanöövrivõimet ja viib Kaitseväe lahinguvõime järgmisele tasemele.
Viimastel kuudel on suurtükiväelased ja ametnikud läbi viinud põhjaliku analüüsi ning jõudnud otsusele alustada läbirääkimisi Lõuna-Koreast liikursuurtükkide K9 Kõu (Thunder) hankimiseks.
Juba esmaspäeval on Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Soulis, et allkirjastada ühiste kavatsuste leping läbirääkimiste alustamiseks.
Eesti kavatseb hankida vähemalt 12 iseliikuvat haubitsat ning esimesed relvad peavad jõudma 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni relvastusse 2021. aasta alguses.
K9 Kõu suurendab meie suurtükiväe lahinguvõimet hüppeliselt. Liikursuurtükkide eelis moodsal lahinguväljal on manöövrivõime, tuleavamiskiirus ja meeskonna soomuskaitse. Nüüdisaegsel lahinguväljal on elektrooniliste vahendite, suurtükiväeradarite ning droonidega üsna kiiresti võimalik määrata vastase suurtükkide tulepositsioon ning suruda maha suurtükiväe tuletoetus lahingut pidavale jalaväele.
K9 Kõu liikursuurtükid suudavad tule avada maksimaalselt 40 kilomeetri kauguselt ning neil kulub tule alustamisest kuni positsioonilt lahkumiseni minimaalselt 50 sekundit, mis teeb nende tulega mõjutamise või hävitamise äärmiselt keeruliseks. Suurtüki meeskond on turvaliselt soomuskatte all varjul, mis suurendab oluliselt suurtükiväelaste kaitstust.
K9 on üks kolmest maailma parimaks peetavast liikursuurtükist. Eesti otsust kallutasid K9 Kõu kasuks eelmise aasta talvel Norras ja Soomes korraldatud testid ja lahinglaskmiste tulemused. Lõuna Korea relvasüsteem näitas ennast ekstreemsetes miinuskraadides kõige paremast küljest. Koreas on neli aastaaega nagu meil Põhjamaadeski.
Suurtükk K9 on loodud kasutamiseks ajateenijatele. Lõuna-Koreas on üks maailma tõhusamaid ajateenistusel põhinevaid reservarmeesid, kus kõik 18-35-aastased mehed peavad läbima 21 kuulise ajateenistuse. K9 Kõud on lihtne kasutada, samuti ei nõua suurtükiväelaste väljaõpetamine palju aega. Relvasüsteemi sobivus ajateenijatele ja reservväelastele oli ka üks võtmeargumente soomlaste valiku juures.
K9 Kõu on roomikutel liikuv moodne relvasüsteem, mis suudab maastikul sammu pidada meie jalaväe lahingumasinatega ja liitlaste tankidega. See on tähtis, sest Eesti teede võrgustik ei ole võrreldav Kesk-Euroopaga.
Lisaks Soomele kaalub selle liikursuurtüki hankimist ka Norra. Meie NATO liitlastel Türgil ja Poolal on see juba relvastuses. Türgis on kasutuses täpselt sama relv, mis Lõuna-Koreas, ainult nimi on T-155 Firtina (torm türgi keeles). Poola on välja arendanud enda iseliikuva haubitsa nimega Krab, mille alusvanker põhineb K9 platvormil.
Hange rööbiti soomlastega
Oluliseks kaalukeeleks otsuse langetamisel on koostöö Soome kaitseministeeriumiga, sest hõimuvennad on hankimas täpselt sama relvasüsteemi. Terves maailmas ei ole lihtne leida paremaid suurtükiväe eksperte kui soomlased.
Teise maailmasõja käigus arendas Soome välja suurtükiväetaktika, kuidas tuld koondades tõrjuda ülekaaluka Punaarmee pealetungi. Ajalugu kinnitab, et nende taktika oli edukas. Peale sõda on nad oma oskusi ainult edasi arendanud.
Soome on olnud kõige lähedasem partner Eesti suurtükiväe väljaarendamisel. 1997. aastal andsid nad Eestile sümboolse hinna eest 105mm suurtükid, aitasid välja õpetada meie ohvitserid ja allohvitserid ning lubasid Soomes läbi viia lahinglaskmisi, milleks tollal võimalused Eestis puudusid. Kümned Eesti ohvitserid ja allohvitserid on lõpetanud Soome suurtükiväekooli ning kõnekas on tõsiasi, et viimased neli 1. Jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ülemat on oma hariduse saanud Soomest.
Lähiminevikust on meil Soomega ette näidata ka suurimad hangete alased edulood. 2010. aastal hankis Eesti koos Soomega kaugmaa õhuseire radarid Ground Master 400. Eesti jaoks oli tegemist ajalooliselt hea tehinguga kahel põhjusel. Esiteks saime sisuliselt kaks radarit ühe hinnaga ehk saavutasime rahalise säästu üle kümne miljoni euro ulatuses. Teiseks oli Soomes projektiga seotud kümneid kordi rohkem eksperte kui Eestis, mis tagas meile oluliselt parema tulemuse radarite kasutamisel ning hooldamisel.
Relv veel vähemalt kolmeks kümnendiks
Sõjaline koostöö Soomega on aidanud taasluua Eesti suurtükiväe ja nüüd annab hoogu meie suurtükiväe edasisele arengule, luues võimalused ühiseks väljaõppeks, hoolduseks, laskemoonahangeteks.
Lõuna-Korea relvasüsteemid on vähe kasutatud ning koos elutsükli kuludega kõige parem pakkumine turul. Relvasüsteemi elukaar on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid relvasüsteeme kasutada veel vähemal 30 aastat.
See investeering suurendab kõige tõhusamalt meie kaitseväe lahinguvõimet. Usun, et juba nelja aasta pärast veab Kõu kõnelemine meie jalaväelastel näo naerule.
