Eelmisel nädalal sai avalikuks tõsiasi, et meie pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik. Seda „saladust“ on eelmised sotsiaalministrid hoidnud enda teada. Samas on aus rääkida teemast, mis puudutab tänaseid töötegijaid – sellest, et nende pensionid saavad praeguse süsteemi tulemusel olema oluliselt väiksemad kui isegi tänased pensionid.

Ja tänaste pensionidega ei ole keegi rahul. Kui me muudatusi ei tee, võib juhtuda, et minuvanused vaatavad tänasele päevale tagasi kui „kuldsetele pensioniaegadele“. Tahan, et nii see ei läheks. Et suhtuksime oma riiki ja inimestesse kui vastutustundlikud taluperemehed.

Nagu ikka, ei vaadatud võimalikust pensioniea numbrist kaugemale. Tegelikkuses on viimane aeg rääkida sellest, et meie madal sündivus on suureks probleemiks kogu sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkusele. Võime jaanalinnu kombel pead edasi liiva all hoida, kuid see muudab probleemid tulevikus veelgi suuremaks. Kõige ehedamalt väljenduvad demograafia negatiivsed numbrid just pensionides. Kui täna on keskmiseks vanaduspensioniks 396 eurot kuus, siis 2040. aastal saab see olema väärtuses 280 eurot. Kuna 75% tänaseid tööinimesi saavad palka vähem kui on ametlik keskmine palk, siis saab nende pension olema samuti madalam kui keskmine, ehk seesama 280 eurot. Olgem ausad - ei ole tänane pension piisav, seda enam tekitab probleeme tulevikupension, kui me midagi ei muuda. Sisuliselt tähendavad need karmid numbrid, et enamus pensionäre on tulevikus toimetulekutoetuse saajad. Ka see raha tuleb eelarvest, mida korjatakse töötavate inimeste maksudest.

Mida saame muuta?

Eesti rahval peab sündima rohkem lapsi! Nii lihtne see ongi. Eesti mehed ja naised soovivad oma perre rohkem kui kahte last. Küsitlused näitavad, et keskmiselt 2,4. Tegelikult on meie sünnikordaja vaid 1,58, mis on suund hääbumisele. Rahvana säilimiseks on vaja sünnikordajat 2,1. Seega peame julgustama inimesi oma unistusi ellu viima.

Kolmanda lapse otsus on perele seotud eelkõige majandusliku toimetulekuga. Naised, kes on lõplikud otsustajad, arvestavad ka sellega, kas nad saavad kõigi laste kasvatamisega ka üksi hakkama. Järgmisest aastast jõustub meie Kolmanda Lapse poliitika. Peretoetused tõusevad nii, et kolmelapseline pere hakkab saama 400 eurot, neljalapseline 500 eurot igakuist toetust ja nii iga lapsega edasi. Samuti jõustub elatisabi fondi skeem, millega garanteerime üksinda last kasvatava vanema lastele igakuise, vähemalt 100 eurose elatisraha laekumise ning nõuame riigi poolt võlglaselt nõude sisse. Lapsehoiuteenuse tagamise jaoks on avatud euroraha meetmed ning olen teinud ettepaneku muuta peredele soodsamaks ka vanemahüvitise süsteemi. Peame aga meeles pidama, et rahva arvu tõstmine läbi sündide on võimalik vaid veel järgmise kümne aasta jooksul. Siis väljuvad sünnituseast viimased suuremad põlvkonnad potentsiaalseid emasid.

Mis puudutab pensionisüsteem analüüsi, mille viisin valitsuse kabinetiarutelule, siis selle on koostanud oma ala teadlased. Tegime ettepaneku, et kuni aastani 2026 ei muuda me midagi. Selleks ajaks tõuseb pensioniiga 65. eluaastale. Edasi hakkab pensioniiga olema seotud oodatava keskmise elueaga ja inimestel tekib võimalus ise otsustada, kuna pensionile minna. Kui minna varem, siis on pension pisut väiksem, kui hiljem, siis suurem. Kui inimene tahab pensionil olekut katkestada, on ka see võimalu olemas. Samuti tuleb muuta pensionivalemit, et pensionid ei oleks nii ebavõrdsed, kui tulevikus tänaste palgaerinevuste tõttu nad olema saavad. Sellele teemale on juhtinud tähelepanu ka meie Seenioride ühendus, tänud selle eest!

Meie erakond on seisnud selle eest, et me annaksime oma lastele edasi korras riigi. Me oleme oma riigi peremehed ja peremees hindab eelkõige vabadust ja on valmis ka vastutama.