Margus Tsahkna Kölni-sündmustest: sallivuse retoorika ei tohi varjutada arusaama heast ja halvast
Seda tuleb arvesse võtta, mitte mängida jaanalindu. Sarnast käitumist on olnud ka mujal kui Kölnis, mis näitab, et tegu ei ole ühekordse aktsiooniga. Massiimmigratsioon Euroopas paneb proovile meie väärtused ja seda mitmes mõttes. Poliitiline sallivuse retoorika ei tohi hakata varjutama üldinimlikku arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb.
Kölni massiahistamine tõi esile mitu tõsist ja põhimõttelist väärtusküsimust, mille ees ei ole võimalik silmi sulgeda. Jaanalinnupoliitika ainult võimendab probleeme. Kuigi me elame kristlikkus kultuuriruumis, siis ei saa Euroopa keerata ette teist põske.
Euroopa kultuuriruum läbib testi ja küsimus on, kui kaugele on võimalik piiri liigutada. Me ei tohi isegi mõelda, et me läheksime kaasa suhtumisega, mis alandab meie naisi, nende väärikust ja julgeolekut. Siin ei ole ruumi kohandumiseks ning mõistmiseks.
Kölni ülemlinnapea soovitused naistele vältida ahistamist, hoides ennast võõraste „käeulatusest“ eemal, on sammu kaugusel arusaamast, et naine võib seksuaalset rünnakut ise provotseerida ja seetõttu ise süüdi olla. Järgnevad sammud viiksid selleni, et naised peaksid oma turvalisuse huvides hakkama ennast avalikus ruumis varjama vastavate kehakatetega või üldse kodus istuma, et mehi kiusatustest säästa. Kogu kaasaegne arusaam naise kehalisest enesemääramisõigusest muutub tinglikuks, kui see mõtteviis muutuks püsivaks.
Vaja on selgeid reegleid
Integratsioon on kahesuunaline tee ja selle tulemusel ähvardab Euroopa massiimmigratsiooni all kannatavaid ühiskondi ka paratamatult oht võtta sunnitult omaks praktikad, mida tegelikult soovitakse vältida. Seepärast on vaja juba ennetavalt kehtestada selged reeglid.
Kölni juhtum on sümbol, mis paneb ütlema kolme asja. Esiteks. Neil, kes kuritarvitavad vastu võtnud rahvaste heatahtlikkust, ei ole Euroopas kohta. Ja see ei tohi puudutada mitte ainult asüüli taotlejaid, vaid ka asüüli saanud isikuid.
Teiseks, riikidel on vajalik kehtestada selged seaduse jõuga tagatud reeglid integreerumiseks Selleks, milline tegevus on aktsepteeritud ja milline mitte. On hea, et Eesti need reeglid välismaalaste seadusega, mis on riigikogus menetluses, ka kehtestab.
Ning kolmandaks, me julgeme ise öelda, milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte.
Olgu selleks siis kohustus austada nende riikide rahvast ja kultuuri või kasvõi näokatete piirang.
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et Kölni massiahistamine muudab kogu Euroopa suhtumist põgenike kriisi.
