Margus Tsahkna toetuskiri Jõksile: IRLi kuulub mitmeid väärikaid kandidaate, kuid meil ei ole mõtet teha riigikogu 14 häälega keskpärast mainekujunduskampaaniat
Hea aatekaaslane!
Eile õhtul kogunes meie erakonna eestseisus ja Riigikogu fraktsioon ühisele koosolekule, et kohtuda Allar Jõksiga ning arutada presidendivalimiste teemat. Otsustasime ühiselt, et toetame presidendikandidaadina Allar Jõksi ning esitame tema kandidatuuri 5. juunil toimuvale erakonna avatud volikogu koosolekule arutamiseks ja otsustamiseks.
Avan meie arutelu tausta ja otsuse põhjuseid.
Allar Jõks on aus eesti mees, kes on teeninud riiki ja rahvast kohtuniku ja õiguskantslerina. Ta on üles kasvatanud poja ning tänaseks kahekordne vanaisa. Ta on kaitsnud põhiseaduses kokkulepitud põhimõtteid ning ei ole allunud ühegi erakonna ettekirjutustele. See poliitiline allumatus on talle maksma läinud küll töö jätkamise õiguskantslerina, kuid tõestanud, et ta on sõltumatu ning lähtunud antud ametivannetest nii kohtuniku, õiguskantsleri kui ka advokaadina. On selge, et erakondadele ei saa temast kuulekat mugavuspresidenti. Pigem vastupidi, mida kinnitas ka temaga toimunud kohtumine. See annab usku, et presidendiamet ei ole üksnes õukonnamängude tallermaa, vaid omab olulist rolli ühiskonna sidustamisel.
Minu käest on küsitud, miks me ei lähe välja mõne enda erakonnaliikmest kandidaadiga? Minu vastus on lihtne. Meie ridadesse kuulub mitmeid väärikaid kandidaate, kuid meil ei ole mõtet teha oma riigikogu 14 häälega keskpärast mainekujunduskampaaniat. Meil on vaja leida tõsiseltvõetav, meie väärtusi kandev erakondade ülene kandidaat, kelle taha on võimalik koonduda erinevatel erakondadel ning Jõks selleks kindlasti on. Seepärast pean oluliseks tõsta erakondlikest huvidest kõrgemale eesmärk saavutada vähemalt 68 riigikogu liikme toetus presidendi valimiseks parlamendis.
Jõks avas eilsel kohtumisel oma nägemuse presidendi rollist eelkõige kui põhiseaduses sätestatud põhimõtete kaitsjast. Need põhimõtted on rahvusriigi püsimine, eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning samas inimväärikuse, arengu ja ettevõtlusvabaduse tagamine. Leian, et üha enam lõhestuvasse ühiskonda ning äärmuste omavahelisse vastandumisse on vaja tasakaalustavat, tervemõistuslikku lähenemist, mis on kirjas meie põhiseaduses. See on ka meie erakonna eesmärk, et kutsuda korrale kraaklevad äärmused ning keskenduda olulisele - eesti rahva püsimisele ning rahvusriigi arengule.
Allar Jõksil on ette näidata mitmeid olulisi, Eesti demokraatiat, inimeste õigusi ning rahvuslikke huve kaitsvaid saavutusi. See on põhjus, miks meile sobib toetada tema kandideerimist presidendiks. Nimetan siinkohal ka mõned olulisemad Jõksi teod.
Allar Jõks on kohtuniku ja õiguskantslerina tõestanud, et ta ajab õiglaselt Eesti asja. Just tema sõnastas õiguskantslerina Tartu rahulepingu kaitse Eesti-Vene piirilepingu preambulas, mis viis olukorrani, kus Venemaa jättis piirilepingu ratifitseerimata. Uues piirilepingu variandis on Tartu rahulepingu põhimõtete kehtivus selgelt sees.
Allar Jõks kehtestas põhiseaduse kaitseklausli Euroopa Liiduga ühinemisel, mis sätestab meie põhiseaduse põhimõtete ülimuslikkuse Euroopa Liidu õiguse ees ja see annab meile võimaluse seista oma rahvusriigi huvide eest Euroopa Liidus ka täna. Toona ei saadud sellest jonnakusest aru, kuid täna näeme, et selline otsus on garantii meie rahvusriigi huvide kaitseks.
Allar Jõksi suhtes on juba tehtud kriitikat, et ta ei ole kompetentne välispoliitikas. Tegelikkuses on tal ette näidata kaheksa ÜRO missiooni kõige keerulisemates riikides, kus ta aitas üles ehitada põhiseaduslikke institutsioone. Jõks tsiteeris meie kohtumisel Lennart Meri mõtet, et väikeriigi aatompomm on rahvusvaheline õigus. Välisministeeriumi jutupunktide ettevuristamine ei tee veel kellestki välispoliitika eksperti. Küll aga võib kindlalt öelda, et rahvusvahelise õiguse sisuline tundja suudab riiki rahvusvaheliselt hästi esindada.
Õiguskantslerina on Allar Jõks pööranud tähelepanu sundpolitiseerimisele ning erakondade rahastamise küsimustele. Riigikogu liikmete riigi äriühingute nõukogudesse kuulumise vaidlustamine Riigikohtus on kõigil veel meeles. Seaduse tasemel on see seni aga lahendamata, kuid meie erakond on aastaid lähtunud põhimõttest, et Riigikogu liikmeid me äriühingute nõukogudesse ei nimeta.
Samuti on Jõksi teeneks see, et kohalikel valimistel on jätkuvalt võimalik kandideerida lisaks erakondadele ning üksikkandidaatidele ka valimisliitudel, mis annab kogukonna demokraatiale vabaduse ja võimaluse kohalikus elus kaasa rääkida.
Eile teatas ka Vabaerakonna Riigikogu fraktsioon, et nad toetavad Allar Jõksi. Kui ka meie erakond Allar Jõksi kandidatuuri 5. juunil toimuval volikogu istungil toetab, on ta esimene kandidaat, kellel on Riigikogus esitamiseks vajaliku vähemalt 21 Riigikogu saadiku toetus. Eks see paneb Jõksi konkurentide valusa kriitikatule ja süüdistusterahe alla, kuid see näitab, et tegu on tõsiseltvõetava kandidaadiga, kelle selja taha on võimalik otsida muutusi soovivate erakondade toetust.
Presidendivalimised annavad võimaluse ka meie erakonnale vajalike muutuste ning värskuse toomisele. Kasutame seda võimalust ning kanname oma rolli Eesti Vabariigi presidendi valimisel väärikalt välja.
Kui meie volikogu otsustab toetada Jõksi presidendikandidaadina, jääb meil veel 29. augustini, mil toimub riigikogus presidendivalimiste esimene voor, aega otsida laiemat poliitilist üksmeelt, et Eesti saaks endale ausa, eestimeelse presidendi.
Kiri oli saadetud erakonna siselisti.
