Te­ge­li­kult ring­leb gri­pi­vii­rus pi­de­valt ko­gu maail­mas. Põhja­pool­ke­ral pa­rasvööt­mes hai­ges­tu­tak­se sa­ge­da­mi­ni tal­ve­kuu­del, lõuna­pool­ke­ral su­ve­kuu­del. Troo­pi­kas hai­ges­tu­tak­se aga aas­ta rin­gi. Grip­pi ei hai­ges­tu ai­nult ini­me­sed, vaid ka tei­sed ime­ta­jad ja lin­nud. Sel aas­tal do­mi­nee­riv A-gri­pi­vii­ru­se tüvi H3N2 tu­li 1968. a juu­li­kuus ring­lus­se Hong­kon­gis, kus gri­pi­pu­hang vai­bus küll kuue nä­da­la­ga, kuid kust uus vii­rustüvi alus­tas ümber­maail­ma­rei­si. Ai­nuüksi Amee­ri­ka Ühend­rii­ki­des hai­ges­tus 50 mil­jo­nit ini­mest, siis­ki jäi sur­ma­ga lõppe­nud hai­gus­juh­tu­de arv väik­se­maks kui eel­mis­te pan­dee­mia­te ajal.

Kuni pool miljonit surnut

Igal aas­tal hai­ges­tub hooa­ja­lis­se grip­pi 3–5 mil­jo­nit ini­mest ning su­reb grip­pi ja gri­pi tüsis­tus­tes­se vee­rand ku­ni pool mil­jo­nit ini­mest. Sel­leks et grip­pi oh­jel­da­da, loo­di Maail­ma Ter­vi­seor­ga­ni­sat­sioo­ni juur­de 1952. a gri­pi­sei­re võr-gus­tik, mis ko­gub gri­pi­vii­ru­se tüve­sid, et val­mis­ta­da võima­li­kult tõhus vakt­siin igaks järg­mi­seks hai­ges­tu­mi­se hoo-ajaks. Igal aas­tal too­de­tak­se 300 mil­jo­nit an­nust gri­pi­vakt­sii­ni, mil­le ka­su­ta­mi­ne on olu­li­selt vä­hen­da­nud grip­pi hai­ges­tu­mist. Se­ni­ni ring­leb en­di­selt A-gri­pi tüvi H3N2, vä­hem H1N1 ja B-gripp.

Hai­gust ai­tab en­nekõike väl­ti­da vakt­si­nee­ri­mi­ne ja kä­te pe­se­mi­ne. Sel­leks tal­veks val­mi­nud vakt­siin si­sal­dab eel­mi­sel aas­tal Põhja-Amee­ri­kas hai­ges­tu­mist põhjus­ta­nud A-gri­pi vii­rustüve H3N2 ning on põhjust ar­va­ta, et sel hooa­jal kait­seb vakt­siin grip­pi hai­ges­tu­mi­se eest vä­ga häs­ti. Se­da aga ei saa öel­da gri­pi­vii­ru­se vas­tas­te ra­vi­mi­te koh­ta, mil­le­le te­kib üha enam re­sis­tent­sust.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskus avaldab iga nädal Euroopa riikides grippi haigestumise andmed ja siit näeme, et praegu on kõrge grippi haigestumine on Šveitsis, Iirimaal ja Portugalis.