See käib ka riigi kohta. Otsuseid mida, kuna, kus ja kui palju riik investeerib, ei tee siiski riik, vaid konkreetsed inimesed.

Teismelise eas riiki võib võrrelda teismelise noorega. Iseloomulik teismelisele on, et ta tahab ise teha otsuseid ega taha kuulata vanemate soovitusi. Lugege ajalehe uudiseid enne Euroopa Liitu astumist, mil oli vaja tõsiseid otsuseid teha. Võrrelge EL-i soovitusi ning teismelise Eesti Vabariigi otsuseid – mitte teha on ikka lihtsam kui teha ja seda sageli ka kasutati. Oli “parematki teha” kui pingutada ja olla EL-i eesistujamaa, võtta kasutusele euro, viia ellu MTO poolt soovitatud alkoholipoliitikat jms – teismelise huvid olid hetkel teised.

Teismeline on enesekindel, kõrge enesehinnanguga ja sisetundega, et minuga midagi halba juhtuda ei saa, olen teistest targem, tugevam, osavam. Seda ka alkoholi pruukides – mis see alkohol minule teeb! Paraku näitab statistika, et teismeliste tervise ja elu võtjateks on välised põhjused – suitsiidid, õnnetused, vägivald. Eesti riigis otsustajate enesekindlus oli kõigutamatu, sest peeglist vaatas vastu imekena noor riik.

Eesti inimarengu aruandega pandi nüüd paberile, mis on nende tehtud või tegemata jäänud otsuste tulem tänases päevas. Palju-palju on ära tehtud, kuid kasutamata võimaluste hulka jäid just need ettevõtmised, mida pakuti EL-i ühinemise eelsetel aastatel ja maailma terviseorganisatsiooni poolt inimeste tervena elatud eluea pikendamiseks.

Riigi alkoholipoliitika ei arvesta, mida alkohol meiega teeb

Mõtlen siinkohal riigi alkoholipoliitikat ja MTO soovitust, et elanike keskmine alkoholitarbimine jääks alla 7 liitri elaniku kohta. Kui vaatate EL-i riikides alkoholi tarbimist, siis on seal vaid üks riik, kus alkoholi tarbimine on jätkuvas olulises tõusutrendis – Eesti. Soomes, jah, kasvas 1965. aastal 4,3 liitrilt joomine 2005. aastaks 12,7 liitrini, kuid ka 2007. aastal oli joodu hulk 12,7 liitrit, seega edasise kasvutrendita. Soomes on vastu võetud alkoholi programm 2008-2011, mille tulemit varsti näeme.

Üks rangemaid alkoholipoliitikaid on Prantsusmaal, kus üle 15-aastaste kohta ja puhtasse alkoholi arvestatuna on langus 26 liitrilt 1961. aastal 12,9 liitrini 2006. aastal, seejuures just noorem põlvkond joob oluliselt vähem kui vanem ning paralleelselt on riigis püsivas langustrendis alkoholiga seotud tervisehädad ja õnnetused (vt http://www.ireb.com).

Seega on EL-i liikmesriikide ajaloost võimalik leida kardinaalselt erinevaid alkoholipoliitikaid, kuid nüüdseks on ühiste jõududega paljugi selgeks uuritud-arutatud ning sellele vastavalt otsuseid tehtud. Ainuke targake paistab olevat Eesti.

Enam kui 2000 aastat tagasi väitis Sokrates, et inimene, kes on mõistnud, mis on õige ja mis mitte, ei käitu valesti. Kui ta teeb midagi valesti, siis pole ta mõistnud.

Alkoholitootjad ning Prantsuse jt riikide poliitikud ei tule meile rääkima, millega riskime, nagu ei ole kaupmehel selle vastu midagi, et temale keegi kogu oma sissetuleku toob. Kuid vaadates statistikat, siis on näha, et me pole mõistnud, mida alkohol meiega teeb.

Narkoosiga glaukoomi ravima

Praktiliselt kõikidel on olemas oma isiklik kogemus alkoholi tarvitamisest ja siit ka müüt, et teame alkoholist kõik. Pigem on olukord sarnane sellele, kui ei osatud ravida glaukoomi, kuid osati teha narkoosi. Selleks, et glaukoomihaige ei peaks valu tundma, pandi ta magama. Ärgates oli ta pime. Pole ühtki teaduslikku uuringut, mis näitaks, et alkoholil on mingitki tervist toetavat toimet, mis oleks tehtud nooremate kui 35-aastaste hulgas ja valdav osa on tehtud veel vanemate inimeste hulgas. Laste, teismeliste ja noorte täiskasvanute alkoholi tarvitamisel on vaid tervist hävitav toime, seda erandita.

Verbaalselt andekad, kuid ilma probleemi sisu mõistmata otsusetegijad ja poliitikud on kui narkoosiga glaukoomi ravijad. See kui fakti, et alkohol on välja arenemata organismile tugevatoimeline mürk igas annuses ning täiskasvanule piisavalt väikeses annuses, ei arvestata, ei muuda alkoholi toimet selle tarbija organismile.

Alkoholi teeb alkoholiks etanool, imepisike molekul, mille põhiline oht seisneb selles, et inimesel puudub algselt nii pisikese molekuli suures hulgas lõhustamiseks vajalikud ensüümid ja kui etanooli saab organismi nii palju, et seedekulglast pääseb vereringesse, tuleb etanooli lõhustamiseks hakata kasutama organismi igapäevaseks tegevuseks vajalikke ensüüme, mis on mõeldud hoopis teisi ülesandeid täitma. See on kui kahuriga imepisikese molekuli tagaajamine ja sellel on suur hind – enam kui 60 erineva haiguse oluline tekkepõhjus on alkohol.

Alkoholi tarbijate lastel väiksem eduvõimalus

Üks süngeim tagajärg on loote kahjustus. Alati ei pruugi selle peale tulla, et vähene võimekus koolis, eriti matemaatikas, vilets kuulmine-nägemine, kaasasündinud südamerikked, lapse püsimatus alustatut lõpuni viia on tema vanemate kunagise alkoholitarbimise tagajärg. Kogu eluks on lapsele aga kaasa antud väiksem eduvõimalus.

Praegu jääb mulje, et 13-15-aastaste purjujoomine on loomulik nähtus. Neid numbreid teame põhiliselt rahvusvahelistest uuringutest, mida tehakse teistes riikides aga selleks, et vastavalt uuele teadmisele midagi muuta. Kanada, Inglismaa, Jaapani jt riikide politseinikud on jõudnud tõdemuseni, et paljud noortegängide ja kuritegelike grupeeringute liikmetel on selgelt äratuntav loote alkoholikahjustuse sündroom, st nende toimetulek iseseisvalt normaalses sootsiumis on võimatu.

Tulem sellest, et noored naised hakkasid põlvkond varem võrdselt meestega napsutama. Alkohol tapab ajurakke valikuliselt, jätab alles välise intelligentsuse, kuid võtab võime teha paindlikke ja asjalikke otsuseid, alkoholist kahjustatud aju tugineb pigem emotsioonidele ja kiirete tulemuste saamisele.

Ellu jäänud noorele antakse tavaliselt teine võimalus.

Otsmikaju on see aju osa, mis inimesel on teistest loomaliikidest enam arenenud. Otsmikuaju annab meile võimaluse planeerida tulevikku. Ise kavandada, mis juhtub homme, aasta pärast, kümne, kahekümne aasta pärast. Tõsise tulevikuvisiooni järgi oleks aeg mõtelda 20-30 aasta peale ette, vältida ühepäevaliblikana otsuste tegemist (pärast meid tulgu või veeuputus) ja verbaalse andekuse toimest narkoosi langemist.