Jah, võiks öelda, et ikka juhtub. Kuid asjal on paraku kaks olulist mõju. Esiteks saab kannatada selle inimese organism, kelle peal ebaprofessionaalset juhtimist katsetatakse. Vaimse vägivalla toime on jõhker. Halvenevad mälu ja tähelepanuvõime, ägenevad kroonilised häired, tõuseb vererõhk ning infarkti- ja insuldioht, rääkimata suurest depressiooniohust. See ei juhtu ühe päevaga, häired tulevad hiilivalt. Kuid seetõttu on ka organismi tervenemiseks kuluv aeg pikk – siit ka kestev töövõimetus ning vajadus pikaajalise taastusravi järele.

Samas tunneb end tavaliselt halvasti ka vaimse vägivalla allikas – kuigi püüab seda varjata. Nii on vägivaldsete kooliõpilaste enesetapurisk teistest neli kuni kuus korda suurem ja nad kannatavad sageli depressiooni all. Eakaaslaste suhtes vägivallatsevad lapsed tahaksid justkui maailmale öelda, et neil endil on üle jõu käivad probleemid. Kuigi Eestis ülemuste tervist sellest vaatevinklist uuritud pole, on selge, et inimene, kes saab oma tegevusele pidevat negatiivset tagasisidet, on ka ise pidevas stressis ning riskib palju oma tervisega.

Stress on iseenesest nagu armastus – ta on halb vaid siis, kui teda on kas liiga vähe või liiga palju. Me vajame oma igapäevaelus mõõdukas koguses stressi. Seevastu krooniline stress on kui stardipakule käsklust ootama unustatud sportlane, kelle neerupealise- ehk stressihormoonid on viimseni verre paisatud, stardipauku aga ei järgne ja starti ka ei tühistata. Siis hakkab stressihormoonide kõrge tase organismi “sööma”.

Hoopis teine lugu on siis, kui inimesel kaob ära igasugune tegutsemistahe ja ta langeb masendusse.

Depressioon on sisuliselt organismi kohandumine olukorraga, kus ta tunneb end nurka aetuna – pole võimalust ega energiat ära joosta või võitlusse asuda. Lihtsamalt öeldes – inimene ise ei suuda probleemi lahendada ja vajab abi. Organism püüab kokku hoida nii palju energiat kui võimalik – inimene on apaatne ja tegutsemissoovita. Niisugusesse seisundisse saab end viia ka uimastite regulaarse tarbimisega. Nii ongi arstidel igapäevaelus ülesanne eristada inimesi, kes joovad sellepärast, et on depressioonis, nendest, kes on depressioonis seetõttu, et joovad.

Koolivägivallaga tuleme toime vaid siis, kui selle vanema venna – töövägivalla probleemid oleme lahendanud. Inimestel, kelle tervist püütakse päevast päeva kahjustada, tuleb anda seaduslik võimalus kaitseks. Ja lõpetagem ebakompetentsete inimeste ametisse panemine, sest see on ohtlik ka võimust pimestatu enda tervisele.

Mari Järvelaid, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist