Esmapilgul tundub jabur, miks sellest avalikkust teavitada, sest ka vaktsiini saanud ju nakatusid. Milles siis on teate sõnum?

Igal aastal sureb maailmas aidsi kaks miljonit inimest. 33 miljonit kannab HI-viirust ja ainuüksi 2007. aastal nakatus UNAIDS-i andmetel HIV-sse 2,5 miljonit inimest. Eestis on tervisekaitseinspektsiooni andmetel aastate jooksul HI-viirus registreeritud 7203 inimesel, sh 279-l neist aids.

Valdavalt on tegemist noorte täiskasvanutega, alles ellu astuvate inimestega. Viimase 25 aasta jooksul, ajal kui HI-viiruse levik on olnud epideemia mõõtmetes, on registreeritud enam kui 25 miljoni inimese aidsisurm. Ülemaailmses surmastatistikas on aidsil sageduselt kuues koht ja ta nõuab igal aastal üle kahe miljoni inimese elu. Nii tuberkuloos, kopsuvähk kui ka liiklusõnnetused võtavad vähem elusid kui see salakaval imepisike viirus. Elupäästvat antiretroviirusravi alustas ainuüksi 2006. aastal 700 000 inimest ja kuigi HI-viiruse ravimite hind alaneb, on see ikkagi riikide rahakotile suur koormus.

Miks on see teade Taist nii oluline? Nakatumisriski kolmandiku võrra vähenemine tähendab ju ikka endiselt piisavalt suurt riski, kui ollakse kaitseta juhuslikus seksuaalvahekorras või kasutatakse saastunud süstlaid. See on sama kui mängida HI-viirusega vene ruletti.

Asi on selles, et nüüd, kui katsetusi on juba tehtud vähemalt poolesaja vaktsiinikandidaadiga, on esmakordselt tulemuseks saadud mingigi võimalik nakatumise vähenemine. See USA valitsuse poolt 105 miljoni dollariga rahastatud HIV-vaktsiini leidmise projekt on kui valguskiir tunneli lõpus, mis annab lootust, et saabub päev, kui on olemas tõeliselt tõhus HIV-vaktsiin.   

Mis on vaktsiin? See on nakkustekitajast pärinev aine (kõnealusel juhul tehti katseid inimese immuunpuudulikkuse viiruse ümbrisest pärinevate osakestega), mis organismi viiduna kutsub esile immuunvastuse sellele nakkustekitajale. Sisaldades viiruse osakesi ajendab vaktsiin immuunvastuse tekke, kuid ei tekita ise nakkushaigust. Organismis käivitub vaktsiinile vastureaktsioon, mis annab meile võimaluse end nakkustekitaja eest kaitsta. Vaktsiini eesmärk on kas ennetada nakatumist või puuduliku immuunvastuse korral vähemalt aeglustada ja kergendada haiguse kulgu.

Edutud uuringud

Esimese vaktsiini lõi inglise arst Edward Jenner 1796. aastal rõu-gete vastu. Praegu võib öelda, et pole paremat nakkushaiguste vältimise vahendit kui vaktsiinid. Sellised surmavad haigused nagu marutõbi, teetanus, leetrid on minetanud oma rolli surmapõhjustena vaid tänu vaktsiinidele. Tõhusa vaktsiini loomine pole aga lihtne. Näiteks lastehalvatuse vaktsiini väljatöötamine võttis aega 47 aastat, rotaviiruse oma 25 aastat.

HIV on üks komplitseeritumaid viirusi, sest tema sihtmärgiks on inimese immuunsüs-teem, mis on loodud meid kaitsma. Geneetiliselt on HIV väga ebastabiilne, pidevalt toimub lõ-putu uute viirusevormide teke. Praegu tehakse kliinilisi katsetusi ligi 30 aidsivaktsiini kandidaadiga ja seni pole katsetused märkimisväärset edu toonud. Näiteks kui oleks olemas juba 50% tõhususega HIV-vaktsiin, mida on saanud 30% maakera rahvastikust, jääks ainuüksi arengumaades aas­tail   2015–2030 olemata 5,6 mil­jonit uut HI-viirusega nakatumist. Tais tehtud HIV-vaktsiini katsetuste üksikasjad on seni veel teadmata, need aval­datakse oktoobris ühel eri­alakonverentsil.

Küsimus on, kas teadlastel on seekord korda läinud üles leida HI-viiruse Achilleuse kand või on tegemist järjekordse enneaegse rõõmustamisega. Kui jah, siis need, kel läheb korda tõhusa HIV-vaktsiini loomine, on kindlasti ära teeninud Nobeli preemia. Kui mitte, siis tuleb tõdeda, et tegemist oli pelgalt arvudega mängimisega. Siiski tahaks loota, et peatselt läheb teadlastel korda HI-viirus üle kavaldada ja luua vaktsiin, mis viirust inimese organismis paljuneda ei laseks.

Taist tulnud uudis annab uut lootust, et on võimalik teha HIV-vaktsiin, mis nakkuse leviku peataks.