Toon need välja (tähtsusjärjekord on igale lugejale erinev):

1) Kuigi riik raha sillaehitusse panema ei hakka ja pärast projekti valmimist hakkavad selle pealt teenima ärimehed, siis kaob ära hulk sadama ja praamidega seotud saarlaste töökohti.

2) Saastekoormus saartele suureneb (seda enam, et võõrad on rämpsuga kaugelt hooletumad, kui need kellele saared on kodu).

3) Saar muutub Mandrisabaks, ja sellega koos kaob ka meie väiketootjaid poputav, eristav, leiba andev identiteet, saareline imago ja kaubamärk.

4) Saarte legendaarne turvalisus (luud ukse ees ja autovõtmed süütelukus) kaob, kuna läbi ja edasi- tagasi rändajate üle pole võimalik arvestust pidada senisel moel. „Lukk” praami näol kaob eest.

5) Kuna silda ei rajata praamiliiklusega samasse kohta, muutub sissesõit ning paljude kodude privaatsus, kinnisvaraobjektide väärtus, ettevõtete investeeringud ja traditsiooniline olemise viis saab häiritud.

6) Väide, et rahvaarv hakkav tõusma ja ettevõtlus areneb, põhineb vaid oletusel, seda ei ole analüüsitud. Tõde võib vabalt olla hoopis see, et turimivisiidid muutuvad lühiajaliseks ning vähem kasumlikuks (ööseks minnakse ära jne). Ning selle asemel, et inimesed tuleksid siia tööle, minnakse rohkemgi mujale.

7) Natura eelhinnangus ei välistata silla ehitamisel negatiivseid mõjusid Väinamere linnu- ja loodusaladele, mistõttu peetakse vajalikuks uut asjakohast Natura hindamist püsiühenduse trasside osas. Natura 2000 ala kahjustada võivaks tegevuseks võib keskkonnaekspertide hinnangul valitsus anda nõusoleku vaid juhul, kui puuduvad alternatiivid, ja kava või projekti elluviimist tingivad mingid imperatiivsed ja erakordselt tähtsad avalikud huvid.

Kokkuvõttes: püsiühenduse majanduslik otstarbekus ei ole kindel. Analüüs on praegu pärit sillalt vaid teenimisest huvitatud osapoolelt. Kui niiväga tahetakse silla ehitamiseks euroraha kasutada, siis võetagu ette Saaremaa ja Muhu vaheline tamm ja tehtagu selle asemele sild.