Link kopeeritud!

MARIS JESSE: Et väljuda surutisest tervena

 (12)
MARIS JESSE: Et väljuda surutisest tervena
----

Sõja­lis­te ope­rat­sioo­ni­de jä­rel ra­por­tee­ri­tak­se, kui pal­ju oli kao­tu­si elavjõudu­des ja kah­ju tsi­vii­le­la­nik­kon­na­le.

Ma­jan­dusk­rii­sist kuu­le­me prae­gu ai­nult ma­jan­dusn­äi­ta­ja­te kee­les: eks­por­di, töös­tus­too­dan­gu või tar­bi­mi­se lan­gu­se ar­vu­de­na. Ini­me­se nä­gu on vaid töö­tu­sel, kuid ju­ba mõne aas­ta pä­rast hin­na­tak­se ka su­ru­ti­se mõju ela­ni­ke ter­vi­se­le ja kesk­mi­se­le eluea­le.

Ilm­sel­ge on, et iga­su­gu­ne kriis on rah­va ter­vi­se­le pi­gem oht­lik. Maailm pa­kub oht­ralt näi­teid rii­ki­dest, kus ma­jan­dusk­rii­si­de ajal on suu­re­ne­nud väi­ke­las­te su­re­mus ja hal­ve­ne­nud täis­kas­va­nu­te ter­vis. Ome­ti ei ole see ree­gel, soom­la­sed tõen­da­sid 1990-nda­te al­gul, et ma­jan­dusk­riis ei pea tin­gi­ma­ta kaa­sa too­ma ter­vi­se­kah­ju.

Soo­me nel­ja-aas­ta­ne la­ma, mil töö­puu­dus jõudis üle 16%, ei jät­nud ome­ti ne­ga­tiiv­set jäl­ge rah­va ter­vi­se­le. Soom­las­te kesk­mi­ne elui­ga kas­vas kõigil la­ma-aas­ta­tel, süda­me­hai­gus­tes­se su­re­mus jät­kas ju­ba va­rem ala­nud vä­he­ne­mist, ise­gi ene­se­tap­pu­de arv ka­ha­nes. Sel­le saa­vu­tu­se põhju­seks pea­vad soom­la­sed tu­ge­va ars­tia­bi ja sot­siaal­tee­nus­te ole­ma­so­lu kõigi­le va­ja­ja­te­le ning en­ne­tusp­rog­ram­mi­de jät­ku­mist. Hai­ges­tu­mist, seal­hul­gas vaim­se ter­vi­se prob­lee­me, re­gist­ree­ri­ti küll enam, aga abi ole­ma­so­lu tõttu ei ol­nud hai­ges­tu­mis­tel traa­gi­li­si ta­gajär­gi. Tei­seks: vas­tu oo­tu­si muu­tus la­ma ajal ka ini­mes­te käi­tu­mi­ne ter­vis­li­ku­maks. Ter­ve­te tö­öea­lis­te ini­mes­te ole­ma­so­lu ai­tas kaa­sa ma­jan­du­se uue­le kas­vu­le.

Ees­ti ma­jan­dust mõju­ta­vad suu­res­ti vä­lis­te­gu­rid, kuid kas ja kui­das mõjub ma­jan­dusk­riis meie ter­vi­se­le, sõltub rii­gi­si­ses­test ot­sus­test, mis te­hak­se nii rii­gi­ko­gus, oma­va­lit­sus­tes kui ka kõigis ko­du­des. Ini­mes­te sis­se­tu­le­ku­te vä­he­ne­des suu­re­neb va­ja­dus ava­li­ke tee­nus­te jä­re­le. Õn­neks on meil nii rii­gi kui ka ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te pa­ku­ta­va­te sot­siaal­tee­nus­te võrk prae­gu olu­li­selt laiem ja tu­ge­vam kui kümme aas­tat ta­ga­si.

Arsti juurde peab saama

Ee­lar­vekär­peid te­hes ei saa lüüa kõike sa­ma la­ti­ga, vaid tu­leb ar­ves­ta­da sot­siaal­tee­nus­te nõud­lu­se kas­va­mist. Ee­lar­ve ka­ha­ne­des te­kib sa­ge­li kiu­sa­tus ot­si­da li­sa­ra­ha ini­mes­te tas­kust, keh­tes­ta­des või tõstes külas­tus- või vi­sii­di­ta­su. Nii kaa­lus Tal­lin­na linn mõni kuu ta­ga­si ko­du­tu­te var­ju­pai­gas ma­ju­tus­ta­su keh­tes­ta­mist. Iga­su­gu­sed sot­siaa­la­bi kät­te­saa­da­vust vä­hen­da­vad ot­su­sed pa­ra­ku võimen­da­vad krii­si ne­ga­tiiv­set mõju.

Sot­siaal­tee­nus­te kõrval on üli-täh­tis ka ars­tia­bi kät­te­saa­da­vus. Eel­mi­sel nä­da­lal  tea­tas Lä­ti va­lit­sus ula­tus­li­kest muu­tus­test rii­gi ter­vis­hoius, haig­la­te sul­ge­mi­sest järg­mi­se nel­ja aas­ta jook­sul ja ter­vis­hoiutöö­ta­ja­te pal­ka­de vä­hen­da­mi­sest. Ka vi­sii­di­ta­su tõst­mi­se ot­sus on ju­ba teh­tud. Nen­de hä­daot­sus­te põhju­seks on pal­jus­ki see, et lät­la­sed jät­sid haig­lavõrgus te­ge­ma­ta muu­datused, mil­le meie te­gi­me pea kümme aas­tat ta­ga­si. Sel­le võrra on meie ars­tia­bi prae­gu pa­re­mas sei­sus ja saab ol­la krii­sia­jal tões­ti abi­va­ja­ja­te­le tur­vavõrguks, mit­te ise kii­re re­for­mi­mi­se ob­jek­tiks.

Ars­tia­bi saa­mi­sel on Ees­tis ot­sus­tav ra­vi­kind­lus­tu­se ole­maso­lu, ise tee­nu­se eest ta­su­ta­va osa määr ja ra­vijär­je­kor­da­de pik­kus. Kui­gi töö­tu­te arv suu­re­neb, on meie töö­tu­tel vä­he­malt töö­tu­kas­sa kau­du prae­gu ole­mas ra­vi­kind­lus­tus olu­li­selt pi­ke­maks ajaks kui va­rem ning see on ter­vi­se­kah­ju ära­hoid­mi­se olu­li­ne eel­dus.

Mõni­gi Eu­roo­pa riik, näi­teks Bel­gia, on sel­gelt ot­sus­ta­nud, et ma­jan­dusk­rii­si kes­tel ei tõste­ta ter­vis­hoius ini­mes­te maks­ta­vat vi­sii­di­ta­su ega muud omao­sa­lust. Meil on pa­ra­ku ra­vi­mi­te käi­be­mak­su tõst­mi­se­ga ju­ba üks ars­tia­bi osa ini­mes­te jaoks sel­lest aas­tast 4% kal­lim. Seetõttu ei to­hi enam kaa­lu­da­gi tei­si võima­lu­si ter­vis­hoiua­su­tus­te eelar­ve ko­su­ta­mi­seks.

Meie otsused

Loe veel

Ka ars­tia­bi jär­je­kor­rad ei pea ilm­tin­gi­ma­ta pi­ke­ne­ma, sest hai­ge­kas­sal on ole­mas heal ajal ko­gu­tud re­serv. Kui riik seab eu­rok­ri­tee­riu­mi­de­le vas­ta­mi­se eesmär­gil pii­ran­guid hai­ge­kas­sa re­ser­vi ka­su­ta­mi­se­le, peab hai­ge­kas­sa ra­vi­kind­lus­tu­se pla­nee­ri­mi­ses püüdma sil­mas pi­da­da vä­hi­ma ter­vi­se­kah­ju põhimõt-teid. Rii­giee­lar­vet kok­ku pan­nes sei­sa­vad ees va­li­kud ini­mes­te­le maks­ta­va­te ra­ha­lis­te toe­tus­te ja tee­nus­te osu­ta­mi­se va­hel. Soo­me kao­tas la­ma ajal ta­su­li­se ter­vis­hoiu tu­lu­mak­su­soo­dus­tu­se, sel­leks et an­da sa­ma ra­ha eest ava­li­ku sek­to­ri poolt kõigi­le kät­te­saa­da­vat ars­ti-a­bi.

Kuivõrd me nii ma­jan­dustõusu kui ka -lan­gu­se ajal oma ter­vist hoia­me, on meie enes­te ot­sus­ta­da. Riik saab luua ai­nult võima­lu­sed, et ter­vis­li­ku va­li­ku te­ge­mi­ne oleks liht­ne – ka kunst­li­kult, tõstes akt­sii­si kau­du ter­vist kah­jus­ta­va­te too­de­te hin­da. Äsja tea­ta­sid Ees­ti vii­na- ja õlle­toot­jad al­ko­ho­li­tar­bi­mi­se vä­he­ne­mi­sest, pan­nes sel­le eelkõige tõste­tud akt­sii­si ar­ve­le. Soo­mes vä­he­nes al­ko­ho­li tar­bi­mi­ne la­ma ajal sa­mu­ti, eri­ti nais­te ja üle 45-aas­tas­te töö­ta jää­nud mees­te seas. See­ga võime oo­da­ta eda­sist­ki al­ko­ho­li­tu­ru lan­gust, kuid lae­ku­ma­ta akt­sii­si­mak­su ase­mel saa­me pa­re­ma ter­vi­se­ga ini­me­sed ja sääs­te­tud ter­vi­se­ku­lud.

Kaht­le­ma­ta on õige loo­bu­da ka suit­se­ta­mi­sest: pakk päe­vas suit­se­ta­ja hoiab sel­le­ga aas­tas kok­ku li­gi ühe Ees­ti kesk­mi­se pal­ga suu­ru­se sum­ma.

Ma­jan­dus­lan­gu­se mõju toi­tu­mi­se­le võib ol­la ka­he­ti­ne: ühelt poolt ilm­selt vä­he­neb val­mis­roo­ga­de ost­mi­ne. Kas ko­du­ne toi­du­val­mis­ta­mi­ne on ter­vis­lik, sõltub sel­lest, kas pii­ra­tak­se soo­la ja ras­va ka­su­ta­mist ning kui kät­te­saa­da­vad on juur- ja puu­vil­jad. Las­te ta­sa­kaa­lus­ta­tud toi­tu­mi­se ta­ga­mi­seks on kind­las­ti va­ja säi­li­ta­da ta­su­ta koo­lilõunad, mil­le nõudeid al­les aas­ta ta­ga­si ter­vis­li­ku­maks ja ta­sa­kaa­lus­ta­tu­maks muu­de­ti.

Ees­tis on kõik eel­du­sed tul­la ma­jan­dusk­rii­sist väl­ja rah­va ter­vist kah­jus­ta­ma­ta. Kas nii lä­heb, sõltub meie enes­te ot­sus­test. Ana­loo­gi­li­selt väe­juh­ti­de­ga tun­nus­ta­tak­se pä­rast krii­si lõppu tar­ka­de­na neid rii­gi­juh­te, kes too­vad oma maa ma­jan­dus­lan­gu­sest väl­ja kao­tus­te­ta nii „elav-jõudu­de­s” kui ka „t­si­vii­le­la­nik­kon­na­s”.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare