Teema tõusetus teravalt eelmisel aastal, mil Kristiine elanike seas tekitas palju meelehärmi aadressil Seebi 36c äkitselt kerkima hakanud hoone. Nimelt alustati Kristiines Seebi ja Marsi tänava vahelisele alale 12-korruselise kortermaja ehitamist.

Kohalikud elanikud korjasid selle vastu protestiks ka allkirju, paraku nähtava tulemuseta. Hämmingut tekitas see ehitus ka Kristiine halduskogu liikmete seas – paljud meist on halduskogus olnud juba ligi kaheksa aastat, kuid sellist detailplaneeringut keegi meist kunagi näinud polnud.

Halduskogu on linnaosa elanikelt mandaadi saanud otsustuskogu, kes annab planeeringutele heakskiidu, hinnates reaalajas kohapealseid olusid. Kristiine praeguse halduskogu liikmete suureks hämmastuseks selgus, et Seebi 36c planeeringut on siiski arutatud ja halduskogu poolt heaks kiidetud, kuid seda aastal 1998, ehk siis ligi 20 aastat tagasi.

Palju on magavaid planeeringuid?

Ehitustegevuse alustamiseks paistis praegu piisavat vaid Kristiine linnaosavanema Vadim Belobrovtsevi allkirjast ja ongi jälle „JOKK“. Kas aga saab olla nii, et 20 aastat tagasi kinnitatud detailplaneering vastab ikka veel linnaelanike ja linna ootustele? Vaevalt küll.

Täpselt samamoodi nagu kaks kümnendit tagasi soetatud tehnika ei pruugi enam töökorras olla, kehtib sama eeldus detailplaneeringute puhul. Seetõttu panen ette kõik detailplaneeringud, mis on vastu võetud enam kui viis aastat tagasi, saata tagasi halduskokku, et uuesti üle vaadata, kas see ka uutele kaasaegsetele vajadustele ja nägemusele vastab.

Sellega seoses olen esitanud arupärimise Taavi Aasale, küsides: „Kui palju on Tallinnas kehtivaid detailplaneeringuid, mida pole veel teostama hakatud ja mis on vastu võetud rohkem kui 5 aastat ja selliseid, mis on vanemad kui 10 aastat?“ Samuti pärisin, mida on linnavalitsus teinud ja plaanib teha selleks, et detailplaneeringute ja ehituslubade menetlemine toimuks senisest kiiremini.

Praegusel hetkel, kui Seebi 36c maja on jõudsalt kerkimas, koguvad ümberkaudsed elanikud aga jälle taas allkirju. Muret tekitab kõrvalasuv krunt, mis on hetkel küll üldises kasutuses, kuid funktsioonilt ärimaa. Hiiglastiku kortermaja kõrvale kerkiv kõrghoone büroode näol pööraks kohalike arvates nende elukeskkonna täielikult pea peale.