Mark Soosaar: parteid seisavad müürina valimissüsteemi muutmise vastu
-Arnold Rüütel leiab, et riigikogu valimine tuleks muuta isikupõhisemaks. Kuidas see ettepanek tundub?
Valimisseadus tuleks üle vaadata, et kõikidele kandidaatidele rakendataks võrdse kohtlemise printsiipi. Praeguse seaduse järgi on üksikkandidaadil praktiliselt võimatu riigikokku pääseda.
Põhiline takistus on see kvoodiküsimus. Üksikandidaat peab piirkonna lihtkvoodi täis saama, et riigikokku pääseda. Erakonna esinumber aga ei pea seda kvooti täis saama.
Riigikogu valimistel võib piirkonnas olla ühel parteil näiteks 12 kandidaati ja need 12 kandidaati peavad kõik kokku korjama erakonnale ühe koha saamiseks parlamenti 75 protsenti piirkonna lihtkvoodist. Üksikandidaat peab aga täitma kvoodi sajaprotsendiliselt.
See on nagu kamp köit vedavaid koolipoisse, kuid ühel pool on 12 tõmbajat ja teisel pool üks. Kusjuures see, kes üksinda tõmbab, peab olema neljandiku võrra tugevam kui need teisel pool olev seltskond kokku.
Kui hakata seadust vaatama, siis on veel õhku jäetud vastus küsimusele, et mis siis saama hakkab, kui üksikandidaat osutub valituks. Näiteks kui ta haigestub ja ei saa tööd edasi teha? Kes tema kohale siis asub? Riigikogus peab ju olema 101 liiget. Kogu vastav seadusandlus ongi tehtud mõttega, et ega niikuinii ükski üksikkandidaat ei saa riigikogusse sisse.
-Kui palju erineks riigikogu praegusest, kui valimiskord oleks isikupõhisem?
Seda on raske prognoosida, kuid siis oleks see kindlasti rohkem valija tahtmise järgi kokku pandud. Rahvas nurisebki sageli just selle üle, et inimene annab hääle ühele inimesele, kuid tema asemel läheb Toompeale keegi teine.
-Arnold Rüütel avaldas ka lootust, et isikupõhisem lähenemine tooks rohkem eksperte parlamenti…
Siinkohal ma vaidleks Rüütlile natuke vastu. Valijad ei suuda enamikel juhtudest otsustada selle üle, kas üks astronoom on parem kui teine. Aga valijad otsustavad selle üle, kumb nendest isikutest on usaldusväärsem, mis on väga tähtis. Ja ilmselt kaasneb sellega ka kõrgem valimisaktiivsus, mis on ju hea.
-Kui riigikokku hakkaks pääsema näiteks ainult antud häälte arvu järgi, siis kas ei ole seda ohtu, et Toompeal hakkaks istuma plejaad laulu- ja tantsutähti?
Eks nende hulgas on ju ka asjalikke inimesi, kes tunnevad kultuurivaldkonda põhjalikult või siis hoopis spordivaldkonda. Ja eks järgmistel valimistel saavad inimesed oma otsuseid vajadusel korrigeerida.
-Kas praeguse üksikkandidaatide suhtes võrdlemisi vaenuliku süsteemi taga on näha erakondade lobitööd?
Erakonnad on nagu müür sellele korra muutmise vastu. Ainuke, kes seda olukorda suudaks natuke avada on õiguskantlser.
Need samad Rüütli ideed tuleks viia õiguskantsleri lauale, kes võiks koos oma suure asjatundliku kollektiiviga riigikogu valimise seaduse temaatika läbi.
Ja võib-olla peaks president ka selle teema üles võtma. Keegi peab seadusemuudatuse algatuse tegema. Mul on väga kahju, et Arnold Rüütel ei tulnud sääraste ettepanekutega välja siis, kui ta ise president oli.
