Neil päevil Kremlist hundipassi saanud Kolerovi on süüdistatud liigses radikaalses käitumises eriti Moldova, Eesti ja Gruusia suunal. Samas oleks ehk viga Kolerovi veel maha kanda.

Pole välistatud, et tema asumine ühiskondlike organisatsioonide liidu "Vaba Venemaa" etteotsa on teadlik vangerdus. See võimaldab ehk isegi julgemat tegutsemist naaberriikide suunal, milles Kremli otsene side justkui puudub.

Kuid tagasi intervjuu juurde. Võrdluse Müncheni ja Tallinna vahel tõmbas Kolerov siis, kui temalt küsiti, kas ta pole mitte liiga järsk oma poliitilistes soovitustes. "Mulle pole ükski vastutav isik ette heitnud "puudusi". Kuid, kui vaja, keegi peab olema ka "pistrik"," ütleb Kolerov ning jätkab "Aga milleni viisid "tuvide" kangelasteod, seda me nägime nii Münchenis 1938. aastal kui aprillis 2007 Tallinnas."

Selline jahmatamapanev võrdlus räägib minu arvates mitmest olulisest nüansist, mis võib avada aprillisündmuste laiemat tausta. Esiteks võib Kremli endise tippanalüütiku taoline vihje rääkida võimalusest, et aprillisündmused Tallinnas oleks pidanud tegelikult kulgema hoopis teise, palju jõulisema ja võimalik, et isegi verisema stsenaariumi järgi.

Teiseks näitab sellise võrdluse kasutamine, et Tallinna sündmuste puhul lähtuti Kremli koridorides (vähemalt siis Kolerovi kaudu) mitte niivõrd Teise maailmasõja ohvrite mälestamise kontekstist kui just laiemast poliitilisest aktsioonist Eesti, aga miks ka mitte lääneriikide vastu.