Marko Mihkelson: eilne öö tunnistas, kui lähedal ollakse Iraanis sõjale

USA presidendi Donald Trumpi otsus loobuda Iraani tuumaleppest on küll osa tema valimislubaduste täitmisest, kuid võib viia kogu Lähis-Ida regioonis konfliktipinge täiendavale kasvule.

Vastulöögina Iraani üksuste raketirünnakule Golani kõrgendikul korraldasid Iisraeli õhujõud massiivse vastulöögi üheaegselt 50-le Iraani sõjalisele objektile Süürias. Olgugi, et Iisrael püüab edasist eskalatsiooni külmutada, püsib konfliktioht kõrge.

Kui Euroopa suurriigid ei suuda Iraani hoida leppes, siis Teherani otsus tuumaprogrammi jätkumine sunnib sama alustama ka Saudi Araabial. See viib aga Lähis-Idas võidurelvastumise täiesti uuele tasandile.

Trumpi otsus surub Iraani veelgi kindlamalt Venemaa ja Hiina orbiidile. See jällegi muudab keerulisemaks näiteks Süüria konfliktile lahenduse leidmise, sest ilma regiooni riikide kokkuleppeta pole see võimalik. Lisaks sobib geopoliitilisest pingest ajendatud naftahinna kasv pigem Venemaale kui lääneriikidele.

Eesti vaatekohast on halb, et USA ja Euroopa liitlaste vahel on tekkinud väga põhimõttelises rahvusvahelise julgeolekuküsimuses tõsine erimeelsus. Müncheni julgeolekukonverentsi juht, Saksamaa diplomaat Wolfgang Ischinger küsis sotsiaalmeedias koguni, kas Trump on oma otsusega surmanud kogu transatlantilise koostöö. Loomulikult ei ole olukord nii dramaatiline, kuid umbusku on pealinnade vahel juurde tulnud küll. Loodetavasti ei mõjuta see siiski lähenevat NATO tippkohtumist.

USA taandumine leppest vihjab veel ühele teemale, mis on meie jaoks tundlik küsimus. Igasugune rahvusvahelise kokkulepperuumi murendamine ning suurte konfliktiallikate toitmine täiendavate pingetega kahandab väikeriikide turvatunnet.