MARKO MIHKELSON: Piirileping: üllatuseta järelkajad
Moskva mõneti valuline reageering kinnitab tegelikult, kui oluline oli riigikogul koos piirilepete ratifitseerimisega rõhutada ühemõtteliselt Eesti õigusjärgluse vääramatust. See on teema, mida Venemaa igal võimalusel püüab unustada või eirata. Eks ikka selleks, et vältida ausat tegelemist Stalini reiimilt päranduseks saadud ebamugavate küsimustega.
Sellises Venemaa hoiakus peegeldub pigem kartus iseenda ees, kui soov sundida teisi ajalugu ümber hindama. Ajaloolisi fakte pole võimalik olematuks teha ning varem või hiljem ei jää ka Venemaal muud üle, kui neid tunnistada.
Riigikogu aruteludel, mida Venemaa väga täpselt jälgis, on siinjuures üks huvitav nüanss. Nimelt on Eesti ja teiste Balti riikide ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimise teema tänu nendele aruteludele Vene meedias jätkuvalt käibel. Isegi kui seal esitatud arvamused ja hoiakud on lahus ajaloofaktidest, teeb sellest rääkimine raskeks küsimust olematuks muuta.
Mõistagi ei ole Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja dotseeriv, kohati isegi ähvardav toon kohane riigile, kes austab oma naabrite suveräänsust. Kuidas teisiti hinnata avalduses kasutatud väljendeid, nagu “Venemaa pool hoiatas”, “mittekorrektsed õiguslikud ja poliitilised hoiakud”, “oma kehtivuse kaotanud Tartu rahu”, “konjunktuursed hinnangud 20. sajandi 30.-40. aastatel Baltikumis toimunule” ja nii edasi.
Kõige lõpuks aga püütakse veenda, et Moskva hoiatusi eiranud ametlik Tallinn on võtnud vastutuse piirilepingute edasise saatuse üle.
Nagu näha, asetab Venemaa taas rõhu negatiivsele ja propagandistlikule lähenemisele. Hämmastav, kuid Vene diplomaadid pole viimaste aastate altminekutest ning ülereageerimistest siiani õppinud. Kuid nähtavasti käib see kokku praktikaga, kus lihtsalt ei saa teisiti, kui tuleb iseenda elu keerulisemaks teha.
Pole välistatud, et Venemaa püüab leida soosingut oma hoiakule ka lääneriikide seas. Tõenäoliselt püütakse kinnitada, et Eesti valitsus justkui rikkus Venemaale antud lubadust mitte siduda piirilepingute ratifitseerimist teiste küsimustega.
Ka selline lähenemine on määratud läbikukkumisele. Esiteks on Eesti demokraatlik parlamentaarne riik, kus rahvuslike huvide üle, liiatigi veel põhiseadust puudutavates küsimustes, toimuvad tõsised debatid. Teisalt aga ei ole Eesti midagi saanudki rikkuda, sest piirilepete ratifitseerimine oli ju üksnes piirilepete ratifitseerimine.
Eriti suvaline ja pahatahtlik oleks aga tõlgendus, kui riigikogu tegevuses nähakse võimaluse jätmist territoriaalseteks nõudmisteks. Siinkohal maksab veel kord rõhutada, et Eesti on läbi aastate piiriküsimust lahendades käitunud vastutustundliku riigina. Väikeriigina me ei saa endale lubada luksust olla tuulepead, kelle sõnades võib alati kahelda.
Eks kinnita see veel kord, kui pikk tee on meil käia kahepoolsete suhete normaliseerimiseni. Kui kellelgi oligi illusioon, et piirilepete sõlmimine ja ratifitseerimine annab uue tõuke Eesti-Vene suhetele, siis nii ametliku Moskva kui ka mõne poliitiku reageeringud on selle kiirelt purustanud.
Säilitagem rahu
Samas on Eesti varem kinnitanud ja kinnitas ka nüüd, et meie soov on saavutada suhetes Venemaaga heanaaberlikkuse ning partnerluse õhkkond, millest võidaksid kõik. Seda on rõhutanud ka riigikogu väliskomisjon, kus alles hiljuti võeti üksmeelselt vastu Venemaa-strateegiaalased soovitused valitsusele (vt. www. riigikogu.ee/?id=16157).
Vaatamata Venemaalt kostnud esimestele emotsionaalsetele väljaütlemistele ei ole meil vähimatki põhjust närvi kaotada. Eesti on piirilepingud ratifitseerinud kooskõlas oma rahvuslike huvidega ja võib rahulikult jälgida samalaadse protsessi kulgu Venemaal.
Moskval on nüüd valida, kas venitada või liikuda kiiresti ratifitseerimise suunas. Loodetavasti mõistab Venemaa, et negatiivne retoorika ega asjatu venitamine ei muuda midagi.
18. mail Moskvas piirilepinguid sõlmides esitas Venemaa poliitilise seisukoha, mille sisuks oli soov lahendada aastaid just Moskva enda tahte puudumise tõttu viibinud küsimus. Nüüd sellelt positsioonilt taandumine poleks tõsiselt võetav.
Piirilepete ratifitseerimine Venemaa parlamendis veel sel aastal kinnitaks aga Moskva tahet vaadata tulevikku mitte üksnes suhetes Eestiga, vaid kogu Euroopa Liiduga. Oleks raske uskuda, et see pole Venemaa huvides.
Usutavasti jahutab eelolev suvi emotsioone ning pärast siseriiklikku kooskõlastamisringi jõuavad piirilepingud õige pea ka Venemaa parlamenti ratifitseerimiseks. Parlamendi ülemkoja esimees Sergei Mironov on juba jõudnud arvata, et Venemaa peab lepingu ratifitseerima ilma igasuguste reservatsioonideta.
