Mart Helme: Eesti ei ole tugev, sest seda on 17 aastat juhtinud Reformierakond

Reformierakond on valimiste lõpusirgel asunud frontaalrünnakule. Sama küüniliselt nagu see erakonda tervikuna läbi kogu nende ajaloo iseloomustab. Nähes, et eestlust väärtustavad inimesed kogunevad järjest enam Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna taha, on reformerid otsustanud välja tulla oma ammuse silmamoondustrikiga – võõbata end vahetult enne valimisi sini-must-valgeks ja minna rahvuste vastandamise teed.

Kusjuures nad liialdavad, nimetades ennast eestlaste hulgas kõige populaarsemaks erakonnaks. Juba mõnda aega on EKRE maapiirkondades (kus elavad just eestlased) neist populaarsem. Ja seda vaatamata asjaolule, et maapiirkondades inimesed üldreeglina ei tunneta vene keele ja keskerakondlik-sotsiaaldemokraatliku estofoobsuse survet. Järelikult on asi muus. Ilmselt selles, et tervikuna ääremaastuvas Eesti Vabariigis tunnevad just maapiirkondadesse jäänud inimesed kõige teravamalt omal nahal reformierakondliku inimestesse hoolimatu suhtumise vilju.

Just nimelt – inimestesse hoolimatu suhtumise vilju. On ju reformierakondlased algusest peale kogu oma poliitika juures eelistanud rahvale ja rahva murede lahendamisele raha ja raha omajate murede lahendamist. Seda on maskeeritud küll turumajanduse, küll kokkuhoiuvajaduse, küll optimeerimisvajaduse, küll prioriteetide eelistamise ja jumal teab mis muude eufemistlike vajadustega, ent fakt jääb faktiks: arvestatav osa Eestist on tegusate inimeste poolt hüljatud ja sinna veel jäänud vanakesed vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Mis sellest, et neil pole enam ei poodi, apteeki ega tihti isegi mitte bussiliini, mille abil hinge sees hoida.