Kosovo loob pretsedendi, sest me ei saa rääkida antud juhul rahvuste enesemääramise õiguste teostumisest. Saame rääkida ainult ühte rahvust, kellel on oma riik Albaania ning selle rahvuse esindajaid elab arvukalt ka naaberriikides, sealhulgas ka Serbia provintsis Kosovos, kus neil on juba ka praegu üsna ulatuslik autonoomia.

Selgusetuks jääb see, et miks peaks Euroopas olema kaks Albaania riiki ja kuhu võivad arengud kahe Albaania riigi olemasolu korral välja jõuda.

Eesti on Kosovo tunnustamise mõttes siinse vene vähemuse tõttu küllaltki keerulises olukorras ja nagu teada, siis Kirde-Eesti on eestlastega suhteliselt hõredalt asustatud.

Kuigi teatavad jõud on juba kuulutanud, et Kirde-Eesti näol on tegemist suurepärase võimalusega Eesti venekeelsel vähemusel „Kosovot teha“, siis tegelikult vastab Kirde-Eesti demograafiline jaotus üpris tavalise Eesti maakonna omale: maapiirkondades on umbes 80 protsenti eestlased.

Ida-Virumaal on tegemist aga kolme peamiselt venekeelse enklaaviga Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järvega ning need jätavadki piirkonnast sellise mulje, nagu oleks tegemist venepärase maakonnaga.