Sellest, et kolm kuud enne valimisi ei tohtivat meie kui riigi ja rahva saatust kõige otsesemalt mõjutavaid teemasid avalikkuse ette tuua, ei maksa rääkidagi.

President Kaljulaid, miks te sellist jama ajate? Jah, meie olime need, kes salajas soojendatud rändeleppe kätte saime, läbi lugesime ja õudusest püsti tõusnud juustega sel teemal valitsuse infotunnis peaministrit kiusama hakkasime. Jah, meie olime need, kes oma tänu praeguseks juba sadade tuhandete inimesteni jõudvate meedia ning sotsiaalmeedia kanalite kaudu selle lepingu hirmuäratavaid tagajärgi paljastama asusime. Jah, meie panime oma initsiatiividega sundseisu ka Isamaa, kes lepingu heakskiitmise korral (mida nad ju tegelikult vaikselt teha lootsidki), oleks pidanud pillid lõplikult kotti panema. Jah, meie olime ka need, kes sundisid valitsust möödunud neljapäeval, kui sai teatavaks, et me kavatseme Stenbocki maja juures meeleavalduse korraldada, kiirkorras valitsuse istungit Õpetajate majja viima.

Jah, me oleme kõiges selles „süüdi“. Võtame täiel määral „süü“ omaks ka selles, et avalikkus on praeguseks Marrakechi leppe küsimuses tõsiselt üles ärritatud ning me saame iga päev inimestelt meile ja telefonikõnesid, kus palutakse ja nõutakse, et me selle lepingu heakskiitmise põhja laseksime. Vastame neile, et teeme, mida suudame ja et koos rahvaga kindlasti ka suudame. Ja siis astub avalikkuse ette president Kersti Kaljulaid, kes teatab, et immigratsioon polevatki eesti inimestele probleemiks, probleemiks olevat hoopis populism ja äärmuslus!

Proua Kaljulaid, kas te olete reaalsusega kontaktis? Kas te ei tea, et massimmigratsiooni vastu on viimase nädala jooksul erinevate meediaväljaannete poolt korraldatud küsitlustes olnud 85 – 95 protsenti inimestest? Kas te ikka teate, et EKRE kogus eelmisel nädalal üksnes nelja päevaga immigratsioonivastasele petitsioonile 10 000 allkirja? Me jätkame allkirjade kogumist ja neid korjub sõna otseses mõttes minutitega. Tuletan meelde sedagi, et 2016. aastal kogusime umbes poole aastaga massiimmigratsiooni vastu 40 000 allkirja, mis paraku siiani kusagil riigikogu kappides tolmu koguvad, sest rahva hääl ei ole meie poliitkartellile sugugi jumala hääl, vaid tüütu vingumine, millega tuleb pisut arvestada üksnes järjekordsete valimiste eel.

Ja siis ütleb meie proua Kaljulaid praegust olukorda kommenteerides järgmist: „Aga laiapõhjaline, läbipaistev, rahva arvamusega arvestav arutelu ja parlamendi otsus aitaks meid sammu võrra lahendusele lähemale“.

Tõesti või? Arvestate te rahva arvamusega? Kuidas? Parlamendis kartellierakondade häältega lepet läbi surudes? Leppe vastaseid mõnitades ja süüdistades?

Kas te saate aru – ja see käib nii presidendi, peaministri, välisministri jne. kohta – et kui te süüdistate leppe vastaseid Eesti pikaajalise välispoliitilise kursi kahjustamises ja meie liitlassuhete rikkumises, siis on see jutt nii mõistusevastane kui üldse olla saab. Missuguste liitlassuhete rikkumises? Kas räägiti Marrakechi leppest kõrvale jäävatest USA-st ja Poolast, Austriast ja Austraaliast, ülejäänud sõbralikkest või liitlasriike mainimata? Või on Eesti liitlasteks ühtäkki saanud Venemaa ja Zimbabwe, kümnetest Aafrika läbikukkunud riikidest rääkimata?

Kulla sõbrad, kui te pole aknast välja vaadanud ja näinud, et see, mida te teete, on kõige otsesemas vastuolus Eesti rahva huvidega, siis ei ole teie koht Eestit juhtivate persoonide hulgas.

Ütlen teile- ja ütlen täie vastutustundega: rändeleppe läbisurumise korral kogume me presidendi tagandamiseks kõigest mõne nädalaga sadu tuhandeid oma riigist, oma laste tulevikust, oma rahvuse ja identiteedi säilitamisest - tegelikult Eesti Vabariigi põhiseadusest - hooliva eestlase allkirju.

Mõned päevad tagasi andsin meie marionettpoliitikutele tormihoiatuse. Ma kordan seda: te olete oma rahvuse huvid reetnud poliitikaga esile kutsunud mitte üksnes poliitilise kriisi ja mitte üksnes valitsuskriisi. Te olete oma põhiseaduse vastase tegevusega esile kutsumas põhiseaduslikku kriisi. Veel pole hilja. Tulge mõistusele. Astuge samm tagasi.