Link kopeeritud!

MART HELME: Venemaa tavarelvastusleppest taganemine oli hitlerlik samm

 (118)
MART HELME: Venemaa tavarelvastusleppest taganemine oli hitlerlik samm
----

Venemaa käitub praegu rõhutatult nii, nagu talle ei läheks keegi ega miski korda. Putini praegust käitumist võib laias laastus võrrelda Hitleri omaga.

Venemaa praegune käitumine on täiesti selge ning teadlik. Selle eesmärk on saada Venemaale võimalikult vabad käed nii sise- kui välispoliitkas.

Lääs käitub praegu Putiniga enam-vähem sama moodi nagu käitus omal ajal Hitleriga. Kui Saksamaa lahkus pärast Hitleri võimuletulekut Rahvaste Liidust, siis Venemaa on praegu taganenud tavarelvastusleppe raamest ja see on küllaltki sümptomaatiline. Täiesti võrreldav Hitleri sammuga.

Omal ajal järgnes Hitleri Rahvaste Liidust välja astumisele Rheini demilitariseeritud tsooni vägede sisseviimine ja kõik muu, mis viis II maailmasõjani. Muidugi ei saa ajaloos tõmmata kunagi 100-protsendiliselt samasid paralleele, aga teatud kõrvutusi saab Putini ja Hitleri käitumise vahel teha.

Kahetsusväärselt on lääs Venemaa tavarelvastusleppest lahkumisele reageerinud suhteliselt etteaimatavalt, poliitiliselt korrektselt: mõisteti teravalt hukka. Venemaa on aga riik, mis ei käitu poliitiliselt korrektselt.

Lääneriikide poliitiliselt ebakorrektne käitumine oleks võinud kõlada umbes selliselt: seoses Venemaa lahkumisega leppest on lääne julgeolek, eriti meie väikeste liitlaste Eesti ja Läti oma, oluliselt kannatada saanud ning seoses sellega tuleb adekvaatselt reageerida ning suuremad NATO väed nendesse riikidesse viia.

Sellisest jutust oleks venelased kohe aru saanud. Nad oleksid mõistnud ka seda, et on „vindi üle keeranud“ ja nende bluff on pöördunud nende vastu. Kremlis vilistatakse selle peale, kui lääs ütleb:  „Me mõistame selle hukka“.

Samal teemal:

Praeguseks on avaldatud arvamust, et seda sammu oli vaja eelkõige Venemaale, et Tšetšeenia suunal vägesid suurendada. Minu meelest ei kannata see seisukoht kriitikat, sest Venemaa oli tavarelvastuslepingut rikkunud Tšetšeenias juba korduvalt.

Lepingust loobumine puudutab kõige otsesemalt Eestit, sest Venemaa ei proovi Tšetšeenia ega ka mingisuguse muu suunaga, kui kaugele NATO ja Euroopa Liit lasevad tal minna.

Ammugi ei ole Tšetšeenia-küsimus see, millega ajada Ameerika Ühendriigid ning Euroopa Liit omavahel tülli. Sellekohase küsimuse suund on Baltikum, eelkõige Eesti ja Läti.

Tavarelvastusleppest loobumise järel võime me päris kindlasti oodata Venemaa kasvavat militaarset agressiivsust. Ma ei pea silmas seda, et kohe hakkavad tankid üle piiri veerema, vaid näiteks Pihkva dessantdiviis hakkab demonstratiivselt sõjaväemanöövreid läbi viima.

See oleks järjekordne samm pinge kasvatamisel Baltikumi ümber, mille eesmärk on katsetada, kui üksmeelne lääs selles küsimuses on. Kui kaugele ollakse valmis Eesti ja Läti toetamisel minema? Kas ei ole võimalik, et suuremate huvide eest, olgu need siis kas energiahuvid või terrorismivastane võitlus, ollakse ühel hetkel valmis Balti riigid vahetusrahaks tegema.

Tegelikult satuvad kõik Venemaa naabrid suurema surve alla. Venemaa ei ole väike riik, et kui ta parasjagu on aktiivne näiteks Eesti vastu, siis unustab ära Ukraina. Nii see ei ole. Venemaal on piisavalt ressurssi, et tegeleda kõikide oma lähinaabritega.

Mõned analüütikud on rääkinud sellest, et Venemaa kasvatab oma võimsust Lõuna suunal. See peaks eestlasi väga vähe lohutama, sest see tähendab otsest ohtu Ukrainale.

Kuni Ukraina püsib iseseisva riigina, on see teatav garantii ka meie iseseisvusele, sest kui Ukraina langeb täielikult Vene mõjusfääri, jääb Eesti selgelt halvemasse olukorda.

Loe veel

Eesti peaks praeguses olukorras leidma ressurssi, et väga selgelt näidata, et iseseisvust ollakse valmis ka relvaga kaitsma. See ei ole mitte ainult poliitikute otsustamise kohta, vaid ka Eesti rahvas peab teadvustama, et II maailmasõja järgne maailmakord on lagunemas ning Venemaa lahkumine tavarelvastuleppest oli taaskord selle tunnistuseks.

Samuti oleks oluline sõlmida siduvad kokkulepped Ameerika Ühendriikide ning teiste liitlastega, et juhul kui meid peaks tabama Venemaa rünnak, siis silmapilk, ilma suuremate formaalsusteta, saaksime NATO õhujõudude kaitse, et meie maaväed tegutseda saaksid.

Seda, kui reaalne oleks taoline leping sõlmida, ei saa me teada enne, kui meie poliitikud ei ole seda proovinud. Praegu oleks selleks väga soodus moment. Venemaa näitas aprillisündmustega, missugused plaanid tal Eesti suhtes on. Tavarelvastusleppest lahkumisega näitas Venemaa taaskord kogu maailmale, mis plaanid tal Euroopas on.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare