Ma olen murelik selle pärast, kui halvasti on hooldatud Tallinna haljasalad. Kindlasti ei ole Tallinna haljasalade hooldamatuse lahendus see, et likvideerime nad ära ja ehitame sinna parklad.

Linn kavatseb teha suurema osa neid parklaid nn magalarajoonidesse, kus on haljastusega niigi kitsas. Kas parklate rajamine avaldab mingit mõju kõnealuste piirkondade elukeskkonnale?

Loomulikult on inimestel vaja ka parkimiskohti. Selge on see, et Nõukogude ajal on need linnaosad planeeritud väiksematele autohulkadele, kui on praegune reaalne vajadus.

Mingil määral oleks vaja tegutseda küll selle nimel, et autod ei oleks otseselt kuskil mudas, kuid palju olulisem on magala elanike elukvaliteedi tõstmiseks haljastusse ja selle korrashoidu investeerimine.

Kas inimesed, kes paneelrajoonides elavad, väärtustavad pigem seda, et neil on auto koduukse lähedal parklas, või seda, et maja ümber oleks haljastus?

Aknast välja vaatav memmeke, kellel autot pole, tahab loomulikult saada pigem põõsast või puud ja mitte parklat. Ent kui mõelda kuskil maakohas elava, kuid olude sunnil pealinnas tööl käivale inimesele, kes teeb pikad tööpäevad ja sõidab seejärel autoga lihtsalt sinna välja magama, siis tema jaoks on loomulikult tähtsam, et auto oleks ukse all.
Mägedel on ka küllaga noori peresid, kelle jaoks on loomulikult tähtis, et rohelust ja mängukohti oleks asfaldiga võrreldes rohkem.