MART LAAR: Eesti otsib otsustajaid
On enam kui tõenäoline, et selle avalikustamise järel tuleb kohe hakata tegelema uue lisaeelarvega, mille maht võib olla ebameeldivaks üllatuseks. Tekkinud olukorrast väljumiseks oleksid paremad võimalused, kui aasta algul oleks juletud tegutseda otsustavamalt ja langetada mitmed väljapakutud ebameeldivad, kuid vajalikud otsused. Kui suudame need ka nüüd langetada, on neist tuntavalt vähem tulu, sest pool aastat on ikkagi mööda läinud. Riigieelarvet me aga kontrolli alt välja lasta ei saa.
Samal ajal pole riigieelarve kärpimisest pikemas perspektiivis loodetud tulu, kui Eesti ei suuda otsustavalt tegelda praeguseks tema ette kerkinud peamise probleemiga – kiirelt kasvava tööpuudusega. Me lihtsalt ei tohi selles küsimuses vaadata tegelikkust taas kord läbi roosade prillide. Kui tööpuuduse kasv jätkub samas tempos, annab see eelarvelaekumistele uue hoobi. Kiirelt tuleb leida ka lahendused töötukassat ähvardavale puudujäägile. Kui me asume ka siin venitama ja vajalikke otsuseid edasi lükkama, võime selle aasta heal juhul üle elada, aga järgmisel aastal seisame probleemide ees, mis on meil selleks ajaks lootusetult üle pea kasvanud.
Paraku jätkatakse tegutsemist sellises tempos, nagu polekski Eestis majanduskriisi. Vahel tundub, nagu oleks valitsuskoalitsioon suutnud kokku leppida vaid selles, et milleski enam kokku ei lepita. Tekkinud olukorda vaadates võib kergelt jääda mulje, nagu lükataks esitatud ettepanekuid tagasi üksnes seetõttu, et need pärinevad „valest” erakonnast. Tahaks siiski uskuda, et nii hull asi pole. Haldusreformi järjekordne surmamine on vaid üks näide. Kui poliitikud oleksid pidanud vajalikuks selle kiiret teostamist – see tähendab enne selle aasta valimisi –, oleks seda olnud võimalik teha vaid viisil, mille regionaalminister välja pakkus. Paraku otsustati taas uurida, põhjendada ja parandada. Teosammul liiguvad edasi ka tööpuuduse vastu võitlemiseks määratud meetmed.
Nagu näha, ei otsi Eesti mitte ainult lemmiklaulu, vaid ka otsustajaid. Tekkinud olukorra üks põhjus on kahtlemata see, et 2007. aastal sõlmitud koalitsioonileping on muutunud olukorras end juba mõni aeg tagasi ammendanud. Järelikult puudub valitsuskoalitsioonil ka selge poliitiline kokkulepe, mida praeguses olukorras tegema peaks. Kokkulepet pole, ei tegelda millegi tegemise, vaid üksteisele ärategemisega. Lähenevad kahed valimised muudavad olukorra veelgi keerulisemaks. Ma ei taha kedagi süüdistada – me kõik, kaasa arvatud minu erakond, oleme sedalaadi madinates osalenud. Tahan vaid ütelda, et kui me kiirelt milleski kokku ei lepi, ei lase me põhja mitte üksteist, vaid ka Eesti riigi. Seetõttu oleks tark võtta taas kokku erakondade ümarlaud, kus igal erakonnal oleks võimalik selgelt ütelda mitte seda, mis teiste erakondade plaanides halba on, vaid mida ise olukorra lahendamiseks välja pakutakse.
Seda tööd peaks alustama valitsuskoalitsioon. Olen nõus nendega, kes väidavad, et üks asi, mida Eesti praegu kohe kindlasti ei vaja, on valitsuskriis. See ei lahendaks ühtegi probleemi, küll aga tekitaks neid juurde. Jätkamiseks peab valitsuskoalitsioon aga naasma otsustamise ja tegutsemise juurde.
Selleks oleks praktiline omavahel kokku leppida, mis on need sammud, mida Eesti peab enne suve astuma. Isamaa ja Res Publica Liit on oma ettepanekud koalitsioonipartneritele esitanud. Enamikku neist ettepanekutest on koalitsioonis arutatud, suur hulk neist liigub isegi mööda eri kooskõlastusringe – ja seda juba pool aastat. Nii ei saa edasi minna.
Tähtaeg: 1. juuli
Viivitamatult tuleb käivitada ettevõtluse toetuspakett, programm energiatõhususe suurendamise toetuseks, mis aitaks ettevõtjatel tootmist jätkata ja säilitaks sellega töökohti. Vastu tuleb võtta Eesti rahvusvahelistumise tegevuskava, ajude Eestisse meelitamiseks kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir. Tühistada tuleb erisoodustusmaks tervishoiukuludele ja tasemeõppele, toetades nii võimalusi parema hariduse omandamiseks ja tööpuuduse vältimiseks.
Viivitamatult tuleb langetada otsused ümber- ja täiendusõppe süsteemi paremaks toimimiseks ja sellega haaratud isikute ringi laiendamiseks, kõrvaldades selleks ministeeriumide koostööd takistavad piirangud. Töötuks jäänud inimestele tuleb muuta kättesaadavamaks võimalus alustada oma ettevõttega. Turismitööstuse toetuseks tuleb alandada tax-free piirmäära. Kõik need sammud tuleb astuda hiljemalt 1. juuliks.
Me ootame partneritelt vastuseid ettepanekutele kahe nädala jooksul. Kui meie ettepanekutes midagi ei meeldi, siis tuleb seda ütelda ja esitada oma konkreetsed ettepanekud, mida tekkinud olukorras ette võtta. Üksi ei suuda keegi meist praegusest olukorrast välja tulla, seda saame teha vaid koos.
