MART LAAR: Kümme käsku Eestile
Järgnevate arutelude tulemusel jaotati enim-esinenud ettepanekud mitmesse neid ühendavasse gruppi, millega alustasid tööd omaette töörühmad. Nende poolt tehtud ettepanekutest koorus omakorda välja kolm eraldiseisvat ettepanekut Eesti märgi kujundamiseks.
1. EESTI – MAA, KES SUUDAB
Eesti kujutamine maana, kes saab hakkama, tugineb juba 1992.aastast kasutatud ettepanekule esitleda Eestit maana, kes suudab teostada radikaalseid uuendusi ning rebida end lahti kommunistlikust minevikust. See kujund tugines 1992-1993.aasta vahetusel Eestis töötanud ajakirja “Newsweek” ajakirjanike ettepanekule kutsuda Eestit populaarse inglise lasteraamatu järgi “Little engine that could”. Kuna tegemist on laialt tuntud teosega, oli see nimetus üldarusaadav ning lõi Eestis kui väiksest, kuid edasipüüdlikust maast kauni kujundi.
Hiljem on samale alusel tuginedes üritatud Eestiga seotud märki korduvalt sõnastada. EXPO näitusel iseloomustati Eestit maana, mis murrab lainet, kuid “Estonia” katastroofi taustal ei saa seda ütlemist ilmselt lugeda just kõige õnnestunumaks.
Kuigi nimetatud märki võib ühelt poolt pidada veidi kulunuks, leiti töörühmas selles siiski veel peidetud võimalusi. Maailm armastab edukaid ja kiirelt edasi liikuvaid riike ning otsustades senise kogemuse järgi on just “Eesti kui success story” ja viimasel aastal e-valitsus ning geeniprojekt Eesti maailmas paremal kombel teadvustanud kui enamus teisi projekte.
Korduvalt tõsteti töörühmas esile ka põhimõte, et maailmas on au sees tõhusus ja efektiivsus, eriti kui need on seotud uudsete ning innovaaatiliste lahendustega. Osaks sellest märgist võib olla ka Andrei Hvostovi poolt pakutud idee Eestist kui Põhjala Singapurist ehk väiksest, kuid efektiivsest ning avatud maast, mida iseloomustab sallivus ja tolerantsus erinevate keelte ja kultuuride vastu.
Töörühmas leiti ka, et nimetatud märki on võimalik küllalt efektselt visualiseerida, pakkudes selleks välja näiteks Eestis rahvusliku sümbolina niigi kasutatud pääsukest, mis on kiire, kaunis ja dünaamiline. Just need omadused peaksid märgi esitajate meelest iseloomustama ka Eestit.
2. EESTI – MAARJAMAA
Üheks suhteliselt uueks – kuigi ka siin tuleb meeles pidada, et kõik uus on hästi unustatud vana – ettepanekuks oli Eesti märgiks võtta tema ajalooline nimi Maarjamaa. Ettepanek sündis juba esimeste ettepanekute ning sellele järgnenud arutelude voorus esitatud ideedest tugineda Eesti märgi kujundamisel ajaloole ning kultuurile ning kasutada julgemalt igavikulist iseloomu omavaid märke.
Sellega paralleelselt esitati ettepanekuks kasutada Eesti märgina Eesti naist, mis nii oma välimuse kui olemuse poolest mõjuvat maailmale äärmiselt atraktiivsena. Siit omakorda jõuti välja rahvuse püsivuse ideeni, mis leiab tihtipeale just väljenduse ema-lapse kujundis ning sealt oligi vaid üks samm Maarjamaa kujundini.
Samas tuleb tõdeda, et just Maarjamaa kujund oli üks esimesi, mis töörühma liikmete vahelisse arutellu tõid ka värvikaid erimeelsusi: “Kas me tahame põlistada oma imagot rahvana, kelle juures kõik hea on pärit väljastpoolt, okupantidelt? Näidata Euroopale, et olime üks tume ja taibutu rahvas, kuni tulid vallutajad Neitsi Maarja pildiga ja tõid meile valguse ja teadmise?”
3. EESTI – LOODUSLÄHEDANE JA LOOMULIK
Üheks kolmest töörühmas suurimat toetust leidnud ettepanekust oli Eesti märgi sidumine tema loodusega. Töörühmas tõdeti, et ressurssidest, mis on vähemasti teatud ulatuses (Euroopa) unikaalsed, on kõige kasutatavam ressursside kompleks Eesti loodus. Kuid loodusest üksi jääb väheseks toimiva märgi alusena, tingimata peab märk kirjeldama ka inimest selles keskkonnas. Inimese tegevust ja suhet loodusega.
Mihhail Lotman: “Vöiks arvata, et see on vaene ja igavavõitu - pole ju meil mägesid, fjorde, vulkaane ja muid majesteetlikke nähtusi. Kõik nad ei ole üldjuhul iseloomulikud Euroopa loodusele, looduse eksootikat ei otsita tavaliselt Euroopast. Mõnes mõttes ongi Eesti loodus Euroopa looduse ideaal: Eestis on säilinud, nagu väidavad ökoloogid, selline maastik, mis oli Euroopale iseloomulik varajasel keskajal. Sellist liikide mitmekesisust ja piiritletust ei ole isegi naaberriikidel (Soomes, Rootsis, Lätis).Niisiis seisneb Eesti looduse väärtus mitte üksikute efektsete liikide või nähtuste olemasolus, vaid selle komplektsuses ja piiritletuses (ökosüsteemide unikaalne rohkus Eestis)”.
Marek Strandberg peab inimese ja looduse suhestamise keskseks mõisteks hajaasustust (hajaurbanismi). Inimese ja looduse suhete märgis kasutamise eelduseks on muutused inimkäitumises ja toimingutes, uute, säästvate tehnoloogiate kasutussevõtt, mille abil muutuks Eesti-sisese migratsiooni suund. See omakorda looks tulevikukeskkonna, mida saaks näidata Euroopas unikaalsena. Loodus, inimese suhe temaga (partnerlussuhe, mitte valitseja ja alama suhe) annab võimaluse luua märk, mis toimiks kõikide meelte jaoks (mitte ainult visuaalne kujund, vaid ka lõhnad, helid, maitsed, kombitavad materjalid). Selles seisneb “loodusmärgi” tugevus teistega võrreldes.
Mart Laar peab Eesti unikaalseks väärtuseks võimalust ülikiireks keskkonnavahetuseks (“mõne sekundiga arvutivõrgust ürgmetsa”) – naturaalse ja kõrgtehnoloogilise kõrvutielu.
Töörühmas tõdeti, et eestlase kui ökoloogilise elaniku kuvand võiks olla globaalselt vastuvõetav, kindlasti on ta seda tööstuslikult arenenud regioonides (Euroopa, Põhja-Ameerika), kus säästva arengu ja keskkonnatemaatika on ühiskonnas laialdaselt arusaadav. Samas ei tohi luua muljet eestlasest kui “aborigeenist”, “põlisasukast”, kes on arenenud maailma jaoks mingi muinsus, elus fossiil.
Märgisüsteemi “looduslähedane ja loomulik” või “puhas suhe loodusega” või “säästev eluviis kõrgtehnoloogilise varustusega puhtas ökosüsteemis” puhul toodi töörühmas välja nii selle tugevad kui nõrgad küljed:
KÜMME KÄSKU
Võttes kokku erinevad pakkumised EESTI MÄRGI loomiseks leiti töörühmas, et sõltumata tehtavast valikust on Eestil vajalik uuel aastatuhandel edu saavutamiseks järgida teatud põhimõtteid ning teha paljude võimaluste seas kindlad valikud. Need soovitatavad sammud aitaksid kaasa iga võimaliku märgi teostamisele või looksid eeldusi tugeva märgi iseeneslikuks kujunemiseks.
Töörühmas leiti, et soovitused Eestile on võimalik kokku võtta järgnevas kümnes käsus:
1. VAATA TULEVIKKU!
Suutmata suunata oma tegevust mitte ainult hetkevajaduste rahuldamisele vaid tuleviku poolt esitatavate väljakutsetele vastamisele, pole ühelgi rahval tulevikku. Eesti võimalus ja kohustus on võtta võimalikult kiirelt kasutusele maailmas eesrindlikud tehnoloogiad ning standardid. Eesti peab suutma säilitada innovaatilist hoiakut ning avatust uutele ideedele. See hoiab Eesti mainet kõrgel, mida tõendab kasvõi e-valitsuse ja geeniprojekti osa Eesti nime teadvustamisel.
2. OLE SÄÄSTLIK!
Kaasaja maailmas on järjest olulisemaks teguriks maade ja rahvaste konkurentsivõime tagamisel mitte ainult klassikaline keskkonnakaitse, vaid eeskätt inimese loomulik suhe keskkonnaga. Säästlik mõtteviis sunnib meid igal alal arvestama mitte ainult tulemust, vaid ka selle saavutamise hinda. Arvestades Eesti olukorda on säästliku mõtteviisi eeliste kasutamine siin täielikult võimalik.
3. OLE AVATUD!
Kaasaja maailmas omavad võimalusi enda teadvustamiseks vaid rahvad, kes suhtlevad maailma ning iseendaga avatult ning on valmis vastu võtma uusi ideid ning mõjutusi, neid enne heakskiitmist loomulikult kriitiliselt läbi kaaludes. Suletud ühiskondadel on kalduvus muutuda tigedaks ning tõrjuvaks, mis ei arengule ega maailmaga läbikäimisele kaasa ei aita.
4. JÄÄ ISEENDAKS!
Avatusega peab möödapääsmatult kaasas käima enda omapära säilitamine. Maailmas ei aita end teadvustada lõputu samastamine, vaid pigem oma erisuste positiivne rõhutamine. Positiivne avatud rahvuslus on tänases Euroopas saanud edukuse koostisosaks, mida kõige selgemal kombel demonstreerib kasvõi Soome areng.
5. HOIA MÄLU!
Iseendaks jäämine on võimatu hoidmata ning edendamata mälu, aegade sidet möödunud põlvkondade ning nende väärtushinnangutega. Juurteta rahvastel on oht avanevas maailmas kaotsi minna, tugevad juured annavad omakorda julgust ning suutlikust maailmaga suhelda. Seetõttu on ajaloo, kultuuri ja keele kaitse edu saavutamiseks möödapääsmatu.
6. OLE SALLIV!
Raske on edu saavutada rahvastel, kes suhtuvad maailma ja teistesse rahvastesse vaenulikult või üleolevalt. Armastada oma rahvast tähendab selle mõistmist, et ka teised oma rahust, keelt ja kultuuri armastavad. Sallivuseta on raske olla avatud ning mängida maailmale välja kõiki oma mitmekesisuses peituvaid võimalusi.
7. SAA SUUREKS!
Juba Jakob Hurda kuulsast teesist alates on Eesti rahvast kutsutud suureks saama. Seda eeskätt vaimuasjades ehk kultuuri ja hariduse alal. Siin edasijõudmine võib olla rahvastele tõesti tugevaks märgiks ning see pole tõesti ka väikestele rahvastele keelatud. Samas ei saa unustada ka vajadust olla suurem arvult ehk kaitsta ning hoida Eesti peret ning lapsi.
8. OLE TÕHUS!
Maailmas äratavad lugupidamist vaid rahvad, kes suudavad endaga hästi hakkama saada. Tänu erinevatele tingimustele ning oludele võib tõhususe mõõt olla väga erinev kõikudes kõrgtehnoloogiast ühiskonna lihtsalt ratsionaalse korralduse või võimele vastu pidada ka raskemates oludes. Tõhususe ning sellele tugineva hea tujuta on märgi kujundamine rahvusele ülimalt keeruline ettevõtmine.
9. LOODA ISIKUSTESSE!
Rahvuste märke kannavad neisse kuuluvad isiksused. Mida rohkem isiksusi, seda suuremad võimalused märgi kujundamiseks. Seetõttu on rohkem võimalusi edu saavutamiseks rahvastel, kes endast võrsunud silmapistvaid, kuid tavaliselt ka erinevaid inimesi alla ei suru, vaid neil kasvada lasevad ning omaks kuulutavad.
10. USU, LOODA, ARMASTA!
Rahval, kes ei austa iseennast, pole lootust saavutada austust ka teistelt rahvastelt. Rahvast, kes ei armasta, ei armastata. Rahval, kes ei usu tulevikku, pole tulevikku. Vaid hoides kinni läbi aegade püsinud igavikulistest väärtustest suudame mitte ainult püsima jääda, vaid endast maailma ka jälje jätta.
Materjal täna avaldatud peaministri märgi-töörühma kokkuvõttest, avaldatud täies mahus peaministri [KODULEHEKÜLJEL]. Seal on välja toodud ka kõigi kolme märgi tugevad ja nõrgad küljed.
