Mart Laidmets: Kõrgharidusreform toob avatud ülikooli muutusi
Tuleval aastal jõustuva kõrgharidusreformiga kaasneb tudengitele mitmeid muudatusi. Arusaamatuste vältimiseks tasub nendeks valmistuda. Kõrgkooli saab endiselt sisse kas lävendi- või pingereapõhise vastuvõtuga ja kui üliõpilane otsustab õppida täiskoormusega, on õppimine talle esimesel semestril tasuta. Õppekava täies mahus täites ei pea ta õpingute eest tasuma ka ülejäänud semestritel. Siiski on selge, et alati võib teatud asjaolude tõttu pisut ainepunkte puudu jääda ja sel juhul on õppeasutusel õigus vajaka jäänud ainepunktide eest üliõpilaselt tasu nõuda. See on ka loogiline, sest semestri kavandamisel arvestab õppeasutus iga tudengi osalemise kulusid – kui aga üliõpilane samas mahus ei osale, läheb raha raisku. Kindlasti tasub aga märkida, et ainepunktide eest tasumise puhul kehtestatakse tudengi kaitseks riiklik ülemmäär 50 eurot, mis garanteerib, et õppeasutused ei saa ainepunktide eest ebaproportsionaalselt suurt tasu nõuda. Seni on kõrgkoolid õppeteenustasude kehtestamisel arvestanud muu hulgas üliõpilaste võimet õppekava täita ja tasu maksta.
Ainepunkti hind
Samamoodi jätkub see ka pärast kõrgharidusreformi ehk tudengi jaoks ei pruugi ainepunkti hind alati ülemmääraga võrduda. Näiteks juhul, kui ainepunktid on tegemata tervislikel põhjustel või puudujäävaid punkte on väga vähe, võib ülikool ainepunktide eest nõutava tasu küsimisest loobuda. Kulude hüvitamise tingimustega tuleb kõrgkooli astudes kindlasti tutvuda.
Palju rohkem muudab reform nende elu, kes on seni õppinud avatud ülikoolis (mida võib nimetada ka mittestatsionaarseks või kaugõppeks) või plaanivad seda teha. Sisuliselt on tegu osakoormusega õppega, millega on seni kaasnenud üpris kopsakas õppemaks. Erinevalt tavaõppest on sealsed sisseastumistingimused sageli piirdunud vaid vestlusega ja õppe tase on olnud väga kõikuv. Ometigi on väljastatav lõpudokument olnud võrdne täiskoormusega õpingutele pühendunud tudengitele antud diplomiga.
Uus kõrgharidusreform toob siin parandusi, kuna õppekava järgi õppimiseks ja diplomi saamiseks peab esitama kõigile võrdseid nõudmisi. Kõrgkoolid peavad lähtuma sellest, et õppekava on tervik ega saa olla osakoormusega või avatud õppekava, mille nimetus ja diplom on sarnane täiskoormusega õppijate õppekavaga, ent teadmisi omandatakse osaliselt või poolikult. Ka osakoormusega ja eksternina õppija ning neid diplomeid tunnustav riik peavad olema kindlad, et pakutav kõrgharidus on sama kvaliteetne ja konkurentsivõimeline nagu ülejäänud tudengitel.
Paindlikud õppevormid
Kõrgkoolide pakutavad võimalused paindlikes õppevormides õppimiseks peaksid olema senisest avaramad ja arvestama rohkem õppurite individuaalseid iseärasusi. Pikaajaliselt ei saa olla jätkusuutlik tegevus, kus korra kuus kutsutakse inimesed üle Eesti massiloenguteks kokku ning seejärel jäetakse igaühe õpingutes edenemine tema enda hooleks ja kõige olulisemaks peetakse õigeaegselt tasutud õppemaksu arvet.
Seetõttu kehtestatakse avatud ülikoolis õppijatele täpselt samasugused vastuvõtutingimused nagu tavaõppe tudengitele. Ka saab avatud ülikoolis õppekava täies mahus täites õppida tasuta – seni paljudel erialadel see võimalus puudus. Küll aga ei kehtestata avalikus ülikoolis erinevalt tavaõppest ainepunkti tasumisel ülemmäära.
Kuna 1. jaanuarist 2012 on tööga seotud tasemeõppelt erisoodustusmaks kaotatud, on ilmselt ka tööandjatel suurem huvi töötajatele enesetäiendamise võimaldamise vastu. See loob eeldused, et kõrgkoolid ja ettevõtjad võiksid teadmussiirde korraldamisel muutuda märksa aktiivsemaks ning viia õppekorralduse senisest enam vastavusse reaalsete vajadustega. Osakoormusega või võõrkeelsetel õppekavadel õppides on õppekulude osalise hüvitamise tingimuste määramine ka tulevikus kõrgkooli pädevuses. Õppeasutused, mis tegevustoetust ei saa, on oma õppekulude hüvitamise nõudmisel piirangutest vabad.
Kõigi osapoolte koostöös saavutame kindlasti kõrghariduse kvaliteedi tõusu, tugevama seose ettevõtlusega ja peaeesmärgi, et õpingud oleksid senisest märksa tulemuslikumad nii pidevalt ülikooliustest sisenejaile kui ka neile, kes ühendavad töötamise ja õppimise.
Mart Laidmets, haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhatajaAvatud ülikoolMis muutub avatud ülikoolis 2013. aasta sügisest?
Avatud ülikooli astudes peab täitma samad sisseastumistingimused kui tavaõppesse kandideerides, seni olid need sageli erinevad.
Semestri jooksul õppekava täies mahus täites on õpe tasuta, seni paljudel erialadel tasuta õppe võimalus puudus.
Avatud ülikooli ja eksternide õppeteenustasude määramisel ei ole ülikoolile piirmäärasid ette antud. Juhul kui isik astub avatud ülikooli osakoormusega õppesse (täidab õppekava 50–75% ettenähtud mahust aastas), võib ülikool kohe esimesel semestril temalt tasu nõuda.