OECD vanemnõunik Klas Klaas arutles möödunud aastal Poliitika.guru portaalis teemal, et kas Tallinn on majanduse vedur või pidur ja tõi mitmeid näiteid, mis viitavad pigem viimasele. Harju maakonna SKP elaniku kohta suhtes Eesti sama näitajaga on viimase tosina aastaga näidanud langevat trendi. Noorte osakaal linnaelanike hulgas pole Tallinnas 10 aastaga sisuliselt kasvanud, mis on teravas kontrastis Rootsi ja Soome arenguga, kus linnad kiiresti noorenevad. Toon veel kaks näidet. Tallinnas registreeritud ettevõtted moodustasid 2011. aastal 49% kõigist Eesti ettevõtetest, kuid 2015. aastaks oli see näitaja langenud 46% peale. Neis ärides tööga hõivatud inimeste arv tammub pealinnas ühe koha peal. Vedurist on asi kaugel, Keskerakonna juhitud Tallinn on olnud Eesti arengu pidur.

Puutumatu tasuta transport

Üks põhjus, miks puudused Tallinna arengus välja ei paista, on pealinna elanike kiire kasv. Kõik tahavad tasuta bussiga sõita. Nö tasuta ühistransport pole küll grammigi aidanud lahendada Tallinna transpordiprobleeme, aga on hüppeliselt suurendanud linnaelanike hulka, kes lisanduvate maksudega selle teenuse ka kinni maksavad. Seetõttu ei julge ükski oluline poliitjõud tasuta transporti ära kaotama minna. Mõju on pigem vastupidine. Reformierakond kritiseeris raevukalt Edgar Savisaare tasuta transpordi ideed. Nüüd, justkui ümbersündinult, peibutab Kristen Michal ise valijaid “tasuta” asjadega. Kuid kahtlemata on kohtu all oleva linnapea Savisaare plaani positiivne mõju selles, et Tallinn on praegu ainus pealinn Baltikumis, mille elanikkond püsivalt kasvab, tõsi, osaliselt fiktiivsete sissekirjutuste arvel.

Teine põhjus, mis võimaldab parandamist vajavast pealinnas mööda vaadata, on korralik majanduskasv. Septembris 2017 on autorile väga lihtne vastu vaielda, et mida siin viriseda, alles raporteeris statistikaamet SKP suurenemisest 5,7%. Kuid struktuurselt pole meil ju midagi väga paremuse poole nihkunud. Ehitussektor rokib, telekomifirmad tõstsid andmeside hindu, toidukaubad poes kiiresti kallinevad ja energeetikasektor on saanud tuge energiahindade kallinemiselt maailmas. Samas alles paar kvartalit tagasi vaatasime tõtt majanduskasvuga, mis küündis vaevu üle 1%, ja see on ikka seesama majandus, mis vajab süsteemset muutmist ka Tallinnas.
Avatud linnajuhtimise positiivne mõju

Milliseid lahendusi IRL siis pakub? Kõige positiivsemat mõju avaldaks pealinna ettevõtlusele aus ja avatud linnajuhtimine. Ärimehed, kes ümbrikuga endale linnavalitsusest soodustusi hangivad, on pikas perspektiivis ka ise kaotajad, sest korruptsioon on oluline majanduskasvu pidur. Kuivõrd IRL tegeleb erakondadest kõige pühendunumalt korruptsiooni välja juurimisega ja räägib sellest palju, siis keskendun ma oma loos muudele sammudele, mida plaanime Tallinnas astuda.

Korruptantide karistamisest olulisem on luua linnajuhtimismudel, mis muudab linnaelanike tagant varastamise väga keeruliseks, peaaegu võimatuks. Seda tuleb teha Open Government põhimõttel, kus kogu otsustusprotsess, dokumentide liikumine linnavalitsuses struktuuris ja kogu linna eelarve on igal ajal linnakodanikele infona kättesaadav. Kodanikud ei pea edaspidi koostama ühtegi teabenõuet, sest info oleks nagunii püsivalt kättesaadav. Avatud juhtimise praktiliseks kasutamiseks loome ka lihtsalt kasutatava digirakenduse, kust me seda infot võime alati otsida. Kui ma näiteks tahan teada, kui kaugel on Kakumäe ja Tiskre vahelise silla ehitus, siis tarvitseks vaid linnavalitsuse lehel paar klikki teha veendumaks, et Haabersti keskerakondlik linnaosavalitsus pole oma lubadust täitnud. Soovite teada, kui kaugel on teie detailplaneering, taas paar klikki ja pilt on selge. Avatud linnajuhtimise poliitika juurutamisel hakkavad asjad liikuma isegi nende ametnike laual, kes oma tööga seni jänni jäid.

Olen veendunud, et pealinn peab lõpetama igasuguse vägikaika vedamise eraettevõtlusega. Kaubandus, pangandus, prügivedu, meedia, meelelahutus- kõigi nende valdkondadega saavad linnakodanikud ettevõtluses suurepäraselt ise hakkama ja linnal pole mõistlik sinna oma piiratud ressursse kulutada. Meil on linnas palju edukaid ettevõtteid, kes pakuvad teenuseid kordades kvaliteetsemalt ning kellel on oluliselt rohkem motivatsiooni areneda ja arendada. Näiteks eraettevõte Astri Grupp ehitas uue ägeda Balti Jaama Turu. Kas te kujutate ette, milline näeks see välja munitsipaalturuna? Mina mitte. Linnalt ei oodatud muud, kui et turule saaks ka trammiga sõita. Paraku kulus trammiliini rekonstrueerimisele terve suvi, sest linnapea kohusetäitjal Taavi Aasal on kasulikum vahetult valimiste eel linti lõigata.

Linnaettevõtete erastamine

Täna kuulub linnale kokku 9 äriühingut ja 11 sihtasutust, nende nõukogudes istub kokku 105 inimest, kellest 83 on Keskerakonna liikmed. Kõik need toivotootsenid ja siretkotkad ei suuda ettevõtete arengusse mingit panust anda, sest neil puudub nii kogemus kui kvalifikatsioon. See on lihtsalt halb parteiline juhtimine.

Kui õnnestub Keskerakond võimult tõugata, siis ei tuleks tegeleda mitte nõukogu koosseisudega, vaid linna ettevõtted tuleks kas osaliselt või täielikult erastada. Sellistes ettevõtetes nagu Tallinna Linnatransport, Tallinna Soojus, Tallinna Linnahall, Termaki Autopark, Tallinna Tööstuspargid, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus võiks erastada vähemalt 49%-lise osaluse. Tallinna Hambapolikliiniku ja Tallinna Televisiooni võiks aga tervikuna müüa erakätesse.

Meditsiinis, hariduses, transpordikorralduses tuleks linnal eraettevõtlusega rivaalitsemise asemel otsida hoopis võimalust koostööks. Võimalik, et just koos erakapitaliga õnnestub leida lahendus puuduvatele lasteaia ja koolikohtadele Haaberstis, Pirital, Nõmmel jm, et sajad lapsevanemad ei peaks iga päev tunde ummikutes veetma selleks, et laps 10 km kaugusele kooli või trenni viia.

Kuigi Tallinna linnavalitsuses töötab ka palju tublisid ametnikke, on ometi asjaajamine linnakodanike jaoks aeganõudev ja närvesööv. Need kaotatud tunnid tuleb kodanikele tagasi anda. Linnavalituses tuleb kehtestada konkreetsed mõõdikud, mille järgimine on kõigile ametnikele kohustuslik. Näiteks X dokumendi menetlemiseks ei tohi kuluda rohkem kui Y päeva, planeerigu kinnitamisele mitte rohkem kui Y kuud jne.

Tallinn peab ennast paremini turundama

Üks kohustus, mida linnavõimudel delegeerida ei kannata ja mille keskerakondlik linnavalitsus on unarusse jätnud, on Tallinna globaalne turundamine. Tänapäeval on kõik linnad omavahel karmis konkurentsis meelitamaks siia nii turiste, investoreid kui uusi kõrgepalgalisi linnakodanikke. On peale kasvanud terve põlvkond nö digitaalseid nomaade, kes tööga seonduvalt on väga liikuvad. Aasta Berliinis, kaks Stockholmis. Kui me tahame vähegi start-up äris konkurentidega sammu pidada, tuleb nende inimeste Tallinnasse toomiseks võistelda nii lähemate kui kaugemate pealinnadega. Turistidega sama lugu. Põnevaid kohti, kuhu maailmas sõita, on lõpmata palju. Miks nad just meie viletsa suusailmaga pealinna peaksid järgmisena külastama. Ei aita sellest, et me oleme põhjamaine ja turvaline, meie kodulinn peab pakkuma midagi unikaalset.

Tallinna turundamine maailmas ei ole vimplite vahetus sõpruslinna viisakusvisiidil. Turistide jaoks on Tallinnal vaja oluliselt rohkem vaatamisväärsusi ja põnevaid sündmusi. Mobiilsete välistöötajate jaoks on vaja oluliselt paremaid transpordiühendusi, võimalust suhelda ametnikega inglise keeles, taskukohaseid võõrkeelseid lasteaia- ja koolikohti. Aga ennekõike on Tallinnal vaja ligitõmbavat brändi ja tõhusat tegevuskava selle maailma viimiseks. Mitmetes suurlinnades vastutab üks abilinnapea otseselt nende maailmakaardile viimise eest. Meie pealinnas on see seni olnud vähetähtis kõrvaltegevus.

Linnavalitsus peab kõigiti soodustama teenuste sektori arengut linnas. Enamasti räägitakse ainult tehnoloogia- ja turismivaldkonnast, veidi ka pangandusest. Samas on Tallinnal kõvasti kasutamata potentsiaali teenuste ekspordiks meditsiini, hariduse aga ka loomevaldkonnas. Eks äriedu on ettevõtjate kätes, kuid linn saab nende initsiatiivi jõuliselt toetada.