Töö- ja ettevõtlusrände piirarv kolmandatest riikidest Eestisse on niivõrd tilluke – tänavu 1315 inimest –, et täitub enamasti juba aasta alguses. Kuid selle piirarvu alla ei lähe kõrgepalgalised IT-spetsialistid, idufirmade töötajad, investorid. Riigikogus äsja esimese lugemise läbinud eelnõu laiendaks kõrgepalgaliste spetsialistide ringi veelgi. Lisaks on Eestis tegutsemas kuni 10 000 inimest Poola ja Leedu ettevõtete renditööjõu lepingutega.

Aga seda kõike on ikka veel justkui vähe, sest 24. aprilli Postimehes ilmunud artiklis „Riigil lasub surve lasta Eestisse võõrtöölised” räägib kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil vajadusest tuua piirarvu kammitsaist välja veel mitmete kategooriate töötajad. Kaupmeeste liidu seisukohast võib välja lugeda, et nad kasutaksid hea meelega võõrtööjõudu ka kõige väiksema palgaga töökohtadel, selmet oma inimestele veidi rohkem maksta.

Olen ise pidanud töövestlusi kümnete müüjakandidaatidega. Pilt on tegelikult lihtne. Suured jaemüügiettevõtted ei suuda kuidagi töötajaid leida, sest pakuvad palgaks 4-4,5 eurot tunnis, miinus maksud. Kui pakkuda palgaks 5,5 eurot tunnis, on tublisid klienditeenindajaid piisavalt. Väga suure tööhõivemäära tingimustes tõusevad palgad päris tempokalt ja see on alles algus. Viieaastases perspektiivis jõuab keskmine palk prognooside kohaselt 1600–1700 euro kanti. Samale klienditeenindajale tuleb siis maksta kaks korda rohkem, kui ettevõtja on praegu valmis lepingusse kirjutama.