Mart Luik: Savisaar ei tohiks üldse Tallinnas kandideerida. Miks seda lubatakse teha?

 (164)

Mart Luik: Savisaar ei tohiks üldse Tallinnas kandideerida. Miks seda lubatakse teha?
Foto: Karli Saul

Loen Edgar Savisaare kohtuistungi reportaaže, kus tunnistusi annab Tõnis Sõõrumaa, kelle omanduses olevasse korterisse sai ametist kõrvaldatud linnapea eelmiste valimiste eel sissekirjutatud.

Tallinna sissekirjutus justkui andvat Lääne-Virumaal, Vihula vallas asuva Eru küla elanikule õiguse kandideerida Tallinna volikokku. Uurin tähelepanelikult seadust ja mina sealt kuidagi sellist õigust välja ei loe. Edgar Savisaar võiks küll kandideerida Haljala valla 17-liikmelisse volikokku. Tema tegelik elukoht Vihula vald liitus haldusreformi käigus Haljala vallaga.

Fiktiivne sissekirjutus ei anna kodanikule ei kandideerimise ega valimise õigust. Seadus ütleb selgelt, et aluseks on kodaniku püsiv elukoht, s.o. koht, kus inimene tegelikult elab.

Me kõik teame, et Edgar Savisaar elab ainult Hundisilma talus, Lääne-Virumaal. Kuivõrd endine linnapea on olnud pikalt kahtlusalusena jälgimise all, peaks tema tegelik elukoht olema lihtsalt tõendatav.

“Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” paragrahv 5 ütleb nõnda:

§ 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus

Samal teemal:

(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
(5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Mida kujutab siis endast püsiv elukoht? Seda kirjeldab üsna selgelt Rahvastikuregistri seadus:

§ 39prim. Isiku kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest

(1) Rahvastikuregistri objektiks olev isik hoolitseb enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi.

§ 40. Elukohateade

(1) Elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele.

(4) Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi.

(5) Ruum, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (edaspidi eluruum), välja arvatud:
1) kui isik taotleb talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi enda ja temaga koos elavate isikute elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist;
2) kui isik tõendab ruumi, mis pole eluruum, kasutamist elukohana.

(6) Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Võrdluseks Tallinna linnapea kt Taavi Aas pole samuti põline tallinlane, aga tema kaasus on siiski erinev. Aasal on mitu elukohta, üks Tallinnas ja teine Põltsamaal ning seadus lubab valida neist ühe.

Kust otsast ka ei vaata, kandideerimise aluseks on kandidaadi tegelik elukoht ja see on Edgar Savisaare puhul tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast. Miks me siis võimaldame tal kandideerida Lasnamäel?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare