See kokkulepe oli ajalooline, kuna mitte kõik ei olnud restitutsioonimeelsed. Jättes kõrvale impeeriumi taganutjad, jagunesid ka eestimeelsed mitmesse arvamusgruppi. Kes toetas NSV Liidust väljaastumise teed kokkuleppel Moskvaga, kes koguni liidulepingut, mis oleks jätnud Eesti „uuenenud“ NSV Liidu koosseisu. On isegi raske hinnata, kui tugev oli tegelikult restitutsiooni tiib, kuid kokkulepe iseseisvuse taastamiseks restitutsiooni alusel lõi Eestile vundamendi ühinemaks 13 aastat hiljem Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Oli ka neid, kelle arvates ei olnud ülemnõukogul üldse õigust iseseisvust taastada, kuna ülemnõukogul ei saanud olla mandaati võtta vastu otseseid Eesti Vabariigi nimel. Seda võis tõlgendada õiguslikust järjepidevusest loobumisena (nn Nõmme valitsuse argumendid). Ometi ei oleks muul moel iseseisvust olnud võimalik taastada. 1937.a põhiseaduse täies mahus jõustamine ja selle alusel Riigikogu valimine ei olnud teostatav. Seega oli ülemnõukogu ja Eesti Komitee kompromiss ning iseseisvuse taastamine ülemnõukogu otsusega ainuvõimalik tee. Kui 20.augustil oleks jäetud see võimalus kasutama, siis kes teab, kas uut võimalust oleks enam tulnud?

Selles oli Taageperal õigus, et 20.augustil 1991 üleöö ei juhtunud midagi. Eesti piiridel passis veel mitu kuud NSV Liidu piirivalve ja eestlased sõitsid edasi NSV Liidu passidega. Edasi kehtis NSV Liidu rubla ja piir Eesti ja Venemaa vahel oli formaalne ning vabalt ületatav. Kuid 20.august 1991 käivitas protsessi, mis viis Eesti riigi taastamisele. Ülemnõukogu otsuse alusel tunnustati Eesti Vabariiki rahvusvaheliselt, see otsus võimaldas taastada/luua diplomaatilised suhted teiste riikidega. Enamus Euroopa riike tunnustas Eestit kui taastatud, mitte aga uut riiki. Seega ei seatud restitutsiooni kahtluse alla, hoolimata, et ülemnõukogu oli teinud otsuse iseseisvus taastada. 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit.

Järkjärgult taastati Eesti välisesindused ja Tallinnas avati mitmete riikide suursaatkonnad. 1992 võtsid Eesti piiride valvamise NSV Liidult üle Eesti piirivalvurid. 26.veebruaril 1992 taasjõustati 1938.aasta Kodakondsuse seadus. Venemaaga kehtestati viisarežiim ja suvel tulid kasutusele Eesti passid ja Eesti kroon. Rahvahääletusel taastati põhiseaduslik kord ja valiti Riigikogu. Sellega oli lahenduse leidnud küsimus Eesti võimuorganite legitiimsusest. 1994 sügiseks lahkusid Eestist Vene väed ja Eestist oli saanud täisväärtuslik iseseisev Euroopa riik.

Aegajalt on nähtud 20.augustit konkureerivana 24.veebruariga, mil 1918 loodi Eesti riik. Mõnikord on 20.augustit püütud näidata mõne üksikpoliitiku teenena ja selle ümber poliitilist võitlust punuda. Tegelikult ei konkureeri 20.august 24 veebruariga. Mõlemal päeval on Eesti ajaloos suur tähtsus. Ja nii pole ka õige nimetada 20.augustit ei Edgari-, Arnoldi- ega Ülo-päevaks, vaid see päev on Eesti ajaloo ühe suurima kompromissi väljendus, millel oli rahva vaieldamatu toetus.