Alustame sellest, et Poolas praegu võimul olev Õiguse ja Õigluse partei saavutas valimistel sellise valimistulemuse, mis annab neile võimaluse teha üksinda väga põhimõttelisi poliitilisi otsuseid. Eestis ei ole sellist olukorda kunagi olnud, sest Eestis on alati olnud koalitsioonivalitsused, kus üks partei ei ole saanud teha suuri otsuseid. See on see, mille poolest praegune Poola ja praegune Eesti erinevad.

Teiseks, Poola praegusele valitsusele on ette heidetud, et ta üritab kohtuvõimu täidesaatvale võimule allutada. Aga kohtuvõim peab demokraatlikus riigis olema sõltumatu. See on ka Poolas seni kehtivate seaduste järgi samuti sõltumatu, aga kui peaksid jõustuma plaanitavad seadusemuudatused, saab justiitsminister, kes on täidesaatva võimu esindaja, õiguse osa kohtunikke ametisse nimetada. See ei lähe põhimõtteliselt kokku demokraatliku riigi arusaamaga kohtu sõltumatusest. Eestis pole jällegi selline olukord võimalik: Eesti kohus on sõltumatu ja sellist olukorda, et minister nimetab kohtunikke ametisse, kohe kindlasti tekkida ei saa.

Poola president on rõhutanud, et tema arvates ohustab praegune protsess Poola demokraatiat ja tema seda seadust välja ei kuuluta. Poola põhiseadus näeb ette, et presidendil on õigus vetot rakendada, kui president näeb, et muudatused on vastuolus põhiseadusega või riigile kahjulikud.

Kõnealusel juhul on president oma vetoõigust kasutanud. See tähendab, et Poola parlament on silmitsi olukorraga, kus ta kas nõustub presidendi seisukohaga ja muudab seaduseelnõu või astub presidendile vastu ja siiski võtab selle muutmata kujul uuesti vastu. Seda, mis juhtub, me veel ei tea, kuid näeme ilmselt lähipäevil.

Poola sündmustele on reageeritud erinevalt. Mõned riigid, nagu näiteks Ungari, on avaldanud Poolale toetust. Ungari peaminister on rõhutanud, et see on Poola suveräänne otsus, Poola on iseseisev riik ja võib teha oma seadusandluses selliseid otsuseid, nagu Poola ise soovib.

Teiselt poolt on Euroopa Komisjon rõhutanud, et need muudatused ei ole kooskõlas Euroopa ja Euroopa Liidu arusaamadega demokraatiast, ning on ähvardanud, et Euroopa Liit võib Poola suhtes rakendada ka sanktsioone, milleks on Euroopa Liidu nõukogus ajutiselt hääleõiguse äravõtmine.

Kujutame näitlikustamise nimel ette, et ka Eestis saab mõni partei nii suure enamuse. Mis siis juhtuks?