Mart Nutt: topeltkodakondsuse lubamine teeks Eestist vähemalt mõnes mõttes teise riigi osa
Reformierakonna poolt riigikogus algatatud kodakondsusseaduse muutmise seaduse seletuskirjast võime lugeda: “Seega ei välistata ühegi riigiga mitmikkodakondsuse lubamist, kuid seda hinnatakse iga riigi suhtes eraldi“. Eesti 200 on läinud veelgi kaugemale ning teinud ettepaneku lausa suruda inimesele peale Eesti kodakondsus ka siis, kui nad seda ei soovi. Eesti 200 hinnangul tuleks Eesti kodakondsus anda kõigile Eestis sündinud inimestele olenemata tema vanemate kodakondsusest juhul kui vanem on Eestis elanud püsivalt enne taasiseseisvumist. Kodakondsust ei tohiks kellelegi peale sundida. Pealegi tekitaks see massilise Eesti-Vene topeltkodakondsuse, mille tagajärjed võivad Eestile olla väga kurvad. Siia kompotti lisanduvad veel Keskerakonna ja SDE kergekäelised vaated kodakondsusküsimustes.
Topeltkodakonduse pooldajad on seni jätnud vastamata ühele kõige olulisemale küsimusele. Miks soovivad nad panna inimese olukorda, kus tal tekib lojaalsuse konflikt? See on kodakondsuspoliitika üheks tähtsaimaks küsimuseks.
Kodakondsus ei ole tarbekaup, mida lihtsalt jagatakse. Kodakondsuspoliitika peab olema pika vaatega ning lähtuma Eesti riigi pikaajalistest huvidest. Abhaasia eestlase Alli Rutto juhtumi valguses on mitmed poliitilised jõud haistnud võimalust meile seni edu toonud kodakondsuspoliitikat lammutada. Siinkohal meenutaksin Alli Rutto poja Arnold Rutto sõnu ETV saates „Esimene stuudio“. Arnold Rutto ütles selgelt, et Abhaasia eestlaste olukorda ei tohiks kasutada topeltkodakondsuse ettekäändena ning tema ja ta perekond ei poolda topeltkodakondsust.